Kontakteeru meiega

ARVAMUS | Kalle Pilt: Alkoholist ettevõtja silmade läbi

Arvamuslood

ARVAMUS | Kalle Pilt: Alkoholist ettevõtja silmade läbi

Lugejate arvamusartiklid ei kajasta Majandus.ee toimetuse vaateid.

Viimasel ajal on palju kirjutatud ja räägitud alkoholist – sellest, et riigieelarve laekumised alkoholiaktsiisist on oodatust väiksemad, külapoodide sulgemisest ning eestlaste alkoholiretkedest Lätti. Siinkirjutajale aga näib, et tegelik probleem, s.o alkoholi liigtarbimine, on jäänud seejuures tahaplaanile, kirjutab Vabaerakonna Karskusseltsi liige Kalle Pilt.

Aga probleem on. Ja veel tõsine probleem.

Olen ettevõtja olnud üle 25 aasta ja üle kaheksa aasta ettevõtte strateegilise arendamise konsultant. Nende aastate jooksul olen näinud ettevõtetes palju probleeme alkoholi tarbijatega.

On teada-tuntud tõde, et alkohol halvendab inimese käelist tegevust ja koordinatsiooni. Aga väga paljudel ametikohtadel on just viimati nimetatud äärmiselt olulised.

Esiteks, halveneb alkoholi tarbinud isiku töö kvaliteet ja seda proportsionaalselt tarbitud alkoholi hulgaga. Teiseks, joobes isiku tegevus on reeglina aeglasem ning sellest tingituna väheneb tööviljakus. Kolmas ja ehk kõige tõsisem probleem on tööõnnetused, mis sageli on põhjustatud alkoholijoobest. Kannatavad nii joobes isikud kui ka nende kaaslased ja sageli isegi süütud juhuslikud inimesed.

Kas keegi on kokku arvutanud, kui suur on alkoholi tarbinud töötajate kahju ettevõtetele ning majandusele  tervikuna? Kuidas mõjub joodiku kohalolu tema lähedastele ning tuttavatele? Ilmselgelt on nende stressitase kõrgem, kui see võiks olla.

Usun, et kui keegi suudaks kogu alkoholi tarbimisega seotud kahju välja arvutada, siis oleks otsused alkoholipoliitika osas hoopis teistsugused, kui need seni on olnud.

Alkoholiaktsiisi tõsteti mitte probleemi lahendamiseks, vaid hoopis riigikassa täitmiseks. Kõik läheb maksude musta auku, kust eraldatakse raha valimislubaduste täitmiseks ning meie ülepaisutatud riigiaparaadi ülalpidamiseks.

Küsimus poliitikutele

Miks küll juhtivpoliitikud ning -ametnikud ei taju alkoholi mõju meie ettevõtlusele ja majandusele tervikuna? Kas võiks põhjuseks olla alkoholitootjate toetused erakondadele ja poliitikutele? Kindlasti kehtib kõnekäänd „Kes maksab, tellib ka muusika“. Kuidas muidu seletada poliitikute leebust alkoholitootmise osas. Või on üleval Toompeal ehk napsuvõtmise kultuur loomulik?

Ettevõtjana olen ma vallandanud alkoholilõhnaga tööle tulnud või tööl napsu võtnud töötajad päevapealt, sest ma tean – neist head töötegijat pole ega tule.

Ehk võiks Riigikogus, Vabariigi Valitsuses ning riigiametites teha sama kodukorra – kui poliitik või ametnik on töö ajal alkoholilõhnaga, siis kaotab ta oma mandaadi või vabastatakse töökohalt. Ma ei arva, et ametnikud või  riigikogulased töö ajal joobes oleks, kuid sellise korra kehtestamine oleks eeskuju kõigile eestimaalastele.

Riik ei saa sekkuda inimese eraellu ega eraettevõtlusse, kuid saab mõjutada alkoholipoliitikat läbi konkreetsete õigusaktide sõnastamise ning riigiametnike töö korraldamise.

Lõpetuseks mõned mõtted, millest võiks olla abi alkoholiprobleemi lahendamisel

Usun siiralt, et muutes alkoholitarbimise kultuuri Eestis, muutub meie elu ja majandus oluliselt paremaks.

  • Alkoholi aktsiisist laekuv maksuraha võiks minna sihtotstarbeliselt alkoholi tarbimist taunivasse teavituskampaaniasse ja võõrutusravisse.
  • Karistused alkoholijoobes toimunud tööõnnetuste ning liiklusavariide eest tuleks mitmekordistada.
  • Riigi- ja munitsipaalametnike ametijuhendites tuleks sõnastada vastutus alkoholijoobes tööl viibimise eest.
  • Riigi ning kohalike omavalitsuste hangete dokumentidesse võiks lisada reaalsed sanktsioonid hankelepingu täitmisel tuvastatud alkoholijoobes töötajate kasutamise eest.

Kliki, et kommenteerida

Pead postituse lugemiseks olema sisse logitud Logi sisse

Kommenteeri!

Loe veel - Arvamuslood

Üles