Kontakteeru meiega

ARVAMUS | Sirje Niitra: Kuidas seda raha ikkagi pesti?

sirje niitra

Arvamuslood

ARVAMUS | Sirje Niitra: Kuidas seda raha ikkagi pesti?

Istusin hiljaaegu sünnipäevalauas koos erinevate põlvkondade esindajatega ja jutt kaldus kohvi juues päevateemadele, mille kohta minult kui ajakirjanikult vastuseid oodati.

Olgu juba ette öeldud, et ma ei teadnud vastuseid. Aga küsimuste sisu pani mõtlema sellele, kui palju tuleb praegu uudiseid, millest inimesed aru ei saa ja mis nende peas segadust tekitavad. Mitte et ainult 80-aastane Maali maalt ei mõistaks, mis toimub, vaid isegi temast järgmine põlvkond, olgu siis nimeks Sigrid või Toomas, vaevavad oma pead, nuputades, mis toimub. Nooremad ei saa samuti aru, aga ega neid eriti ei huvita kah.

Võtame või hetkel kirgi tekitava rahapesu. Kuidas selline asi üldse juhtuda sai? Kakssada miljardit pole ju väike raha, mille ühest kohast teise kandmine pankuritel kahe silma vahele sai jääda. Isegi Kuuuurija paljukirutud ja samas -kiidetud saatejuht Katrin Lust märkis, et kui tema kandis sellesama Danske vahendusel 5000 eurot välisriiki, pidi ta tõendama, kust see pärit on. Aga kõnealuseid rahaülekandeid pidanuks oma tööülesannete tõttu kontrollima koguni kahe riigi finatsinspektsioonid. See on tore põhjendus küll, et neil nappis selleks ressurssi. On see nüüd märguanne sulleritele, et tegutsege edasi, meil nagunii raha ja inimesi teie tegevuse kontrollimiseks pole?

Eraldi küsimus on, mida ka üks mu endine kolleeg sotsiaalmeedia vahendusel esitas, puudutab asja tehnilist poolt, et kuidas see rahapesu tegelikkuses üldse käib. No on ilmne, et seda pesumasinaga ei tehta, nagu juhtub vahel Maalil kodus, kuid viieeurose rahatähe Aadu pükste taskusse unustab. Ega kilekottidega ka seda raha panka ei viidud, aga edasi läheb segaseks. Ja kuidas sai olla, et panga juht midagi ei märganud? Kas tegu oli siis Eesti või Taani pangaga, tahaks samuti küsida. Aga see kõik on juba kõrgem matemaatika, millest lihtinimesed ei peagi vist aru saama.

Nagu on raske aru saada sellestki, miks EKRE juht Mart Helme eestlastele üht ja venelastele sootuks teist juttu räägib. Kohe mitte ei saa aru tema ütlusest, mis lehes must-valgel ära toodud, et eestlased ei saa aru, et „venelased pole ainult rahvas või rahvus, venelased on tsivilisatsioon”. Hea veel, et ei öelnud, et tulnukad.

Siis veel see, kuidas varem asekantslerina töötanud mees ei läbinud kaitsepolitseiameti julgeolekukontrolli ja pidi seetõttu andmekaitse inspektsiooni peadirektori kohast loobuma. Esiteks, kuidas ta sai siis varem nii kõrgel kohal töötada ja teiseks ei kannata kriitikat see oletatav põhjendus. Tuleb välja, et Euroopa Nõukogus töötamine on üks väga kahtlane ja riigivaenulik tegevus, teeb tavakodanik tahtmatult järelduse, sest just sellele viidati. Jutud sellest, et kõrgepalgaline ametnik kavatseb nüüd Eestist lahkuda, on samuti vastuolulised. Äkki ei tohikski teda nüüd riigist välja lasta, kui nii ohtlik on?

Kõige rohkem ajab inimesi vihaseks raha – eriti siis, kui keegi teine suure summa saab. Riigikogu liikmete välja teenitud ja teenimata tasud on niigi kõigil harja punaseks ajanud, aga nüüd tuli veel eriti tore uudis Laine Randjärve ülisuurest lahkumiskompensatsioonist. Et seda üle kahekümne tuhande euro suurust hüvitist kätte saada, peab ta veidi veel ootama, ei saa kohe teisele kõrgepalgalisele kohale asuda. Ja ta ootabki oma ametiaja lõpuni. Sellega seoses meenub selle kirjatüki tegijale paratamatult, kuidas teda taheti koondada üks päev enne kümne aasta täitumist, sest siis sai tööandja ühe kuu palga kokku hoida. Aga see on muidugi täiesti kohatu võrdlus.

Eelnevat kokku võttes tekib veel üks küsimus. Ehk peaks inimestele asju rohkem selgitama ja tegema seda kõigile arusaadavas keeles? Aga samas, siis pole ju sünnipäevalauas enam millestki rääkida.

Loe veel - Arvamuslood

Üles