Kontakteeru meiega

ARVAMUS | Sirje Niitra: Kuidas surnud tädi mu maja kasutab

sirje niitra

Arvamuslood

ARVAMUS | Sirje Niitra: Kuidas surnud tädi mu maja kasutab

Mu mehel oli tore tädi – kauaaegne lugupeetud arst, kel polnud aga kahjuks antud õnne emaks saada. Nõnda olime meie mehega talle viimastel aastatel ainsaks toeks. Kui ta ei jaksanud enam oma suvekodu eest hoolt kanda, kinkis ta Tallinnas Meriväljal asunud krundi meile. Müüsime oma vana maja maha ja ehitasime sinna oma perele kena kodu, kuhu sisustasime tädilegi elamise. Notari juures sai vormistatud talle isiklik kasutusõigus kuni surmani. Tädi käis meil küll oma elupäevade lõpuni hea meelega külas, kuid elama jäi ikka oma armsaks saanud kesklinna korterisse ja üks tuba meie majas jäigi tühjaks.

Kui nüüd koduvahetust planeerisime ja maja olude sunnil müüki panime, saime maaklerilt teada, et peame kustutama kinnistusregistris oleva tädi nimele tehtud isikliku kasutusõiguse kande. Imestasime veidi küll, et inimene juba üheksa aastat surnud, aga riik.ee ei tea sest midagi, aga abikaasa tegi igaks juhuks suure pusimise peale nõutud kustutamise ära, andes digiallkirja ja lisades ka surmatunnistuse numbri.

Suur oli aga meie üllatus, kui nüüd saime Tartu Maakohtu Kinnistusregistrist uue kirja, kus nõuti üsna karmil toonil, et ka mina, Sirje Niitra kui kaaskasutaja pean tegema avalduse surnud tädi kasutusõiguse kustutamiseks. Puuduse kõrvaldamiseks anti aega kaks nädalat ja hoiatati, et kui seda selle aja jooksul ei tee, jäetakse avaldus rahuldamata. Huvitav, mida see veel tähendab? Kas seda, et surnud hing saab kinnistut ka uue omanikega edasi kasutada? No aga see läheks juba müstika valdkonda.

Nüüd on mul küsimus: kas keegi riigi palgal olevatest ametnikest oskab seletada, kuidas saaks Jüri surnuaial puhkav tädi üldse oma kasutusõigust meie majale realiseerida? Igaks juhuks tegime siiski sellegi tarbetu avalduse ära, sest mine sa tea…

Hiljaaegu kuulasin pressikonverentsil statistikaameti juhi ilusat juttu sellest, kuidas riik hakkab jõuliselt bürokraatiat vähendama ja et kodanikelt ei hakata enam tarbetuid andmeid nõudma. Et kui mingi näitaja on riigil olemas, siis jagatakse seda kõigi asjast huvitatutega ja mingit korduvat andmete korjet ei toimu, see on lausa keelatud.

Alustaks äkki lihtsamalt ja teeks nii, et inimese siit ilmast lahkumise korral kustuvad automaatselt kõik tema kohta käivad andmed kõigis registrites? Ja kui lähedastel on olemas surmatunnistus, siis peaks selle esitamisest kõikjal piisama. Tegelikult on ju nii sünnid kui surmad vastavates registrites olemas.

Ajakirjandus kubiseb kurioossetest juhtumitest, kus päris võõrad inimesed on vanainimestelt nende vara välja petnud. Tehtud on selliseid volitusi, mille tähendusest pole vara omanik ise arugi saanud ja notar pole vaevunud ka piisavalt selgitama. Veelgi enam – puhtalt kelmide ilusa jutu peale on tühjendatud pangaarveid ja müüdud tagaselja kortereid, nii et inimesed on oma kodust ilma jäänud. Kus siis see riigi mitmekordne range kontroll on olnud?

Kliki, et kommenteerida

Pead postituse lugemiseks olema sisse logitud Logi sisse

Kommenteeri!

Loe veel - Arvamuslood

Üles