Kontakteeru meiega

ARVAMUS | Sirje Niitra: Lahti-kinni mäng kaubanduskeskustes

sirje niitra

Arvamuslood

ARVAMUS | Sirje Niitra: Lahti-kinni mäng kaubanduskeskustes

Viimsi Kaubanduskeskuses on väga hea Delice toidupood, mida sageli külastan. Varem oli seal ka kosmeetikakauplus, üks mõnus rõivaste outlet, naiste- ja lasteriiete poed, hea veinivalikuga gurmeepood ja kõike ei mäletagi, mis veel seal olnud on. Nüüd on jäänud (õnneks!) veel ilusalong ja kaks teise ringi rõivapoodi. Ülejäänud teise korruse ruumides haigutab tühjus.

Siiski, vaid mõni kuu tagasi kolis ühte tühjaks jäänud poeruumi päris tundmatu, aga kõlava nimega moekaupade pood sisse. Kaup oli ehtne turukaup, küllap Poolast või Leedust toodud ersats, aga hinnad üsna korralike poodide tasemel. Inimesed käisid ja kehitasid õlgu. Nüüd on seal lõpumüük, mis kuulutab hinnalangust kuni 70 protsenti, ehkki nii suurt allahindlust üheltki sildilt välja lugeda ei osanud.

Või teine näide. Meriväljal oli kena väike kodupood, mis kaubavalikuga ei hiilanud, aga kust sai kätte kõik esmavajaliku, kui midagi linnast tulles suurest kaubakeskusest ostmata oli ununenud. Ümbruskonna töömehed käisid sealt ka endale lõunasööki toomas. Siis ühel päeval ilmus poekesele uus silt ühe tuntud lihatootja nimega. Sisse pandi uhked külmletid, kus ilutsesid sellised delikatesslihad, mida ei kohta suurteski poekettides. Toimus pidulik avamine, kus pakuti head ja paremat. Läksin minagi rõõmsalt lillepotiga kohale ja soovisin müüjatele õnne uue alguse puhul. Kõik see toimus eelmise aasta varakevadel. Nüüd on suviseks grillimiseks igat sorti värsket ja ka maitsestatud liha kodu lähedalt võtta, rõõmustasime üheskoos naabritega.

Paraku polnud poe omanikel nii kaua aega oodata. Kuna suurt raha kohe tulema ei hakanud, pandi pood juba kolme kuu pärast kinni. Lahkumisega oli nii kiire, et isegi firmasilt unustati hoonelt maha võtta, samuti poe lahtioleku ajad ja hoiatus, et trepp on libe, ripuvad uksel siiani edasi. Hoone ise seisab nukralt keset asumit, meenutades endisi aegu, kui kohalikud memmed seal piima ja leiva järel ning rõõmus lasteparv koolist tulles pirukaid ja jäätist ostmas käis. Linnaosavalitsuse ametnikke asi ei huvita, ütlevad, et meil vabaturumajandus ja eraomanikku ei saa sundida. Aga mis küll mõtles ettevõtja, kes otsustas oma uhke valikuga Lihaparadiisi avada keset tagasihoidlikku eramupiirkonda?

Olen jälginud mujalgi uute poodide ja toitlustuskohtade avamist. Neist mõne puhul olen mõttes mänginud ennustamismängu, et näis, kui kaua vastu peab. Ja neist enamiku puhul ongi omanikud peagi oma kodinad kokku kerinud ja uutele jahimaadele siirdunud. Uue koha avamine pole naljaasi ja seda kavandades tuleks enne ikka pisut turgu uurida. Vahel piisaks isegi kohalike inimeste küsitlemisest, sest nemad teavad kõige paremini, mida neil vaja on.

Turg peaks ise ettevõtlust reguleerima, aga paraku ei tee seda alati. Miks näiteks avati vahepeal suure hurraaga apteeke kõigis kaubanduskeskustes ja muudeski sobilikes ja sobimatutes paikades, kui neid nüüd kinni panema hakatakse? On`s meil rahvas tõesti nii haige või tahtsid hoopis ettevõtjad ratsa rikkaks saada?

Iga sellise kohaga on seotud hulk inimesi – nii need, kes teenust tarbivad kui need, kes seal tööd tegid. Mõlemaid ootab sulgemise puhul pettumus, sest kunded ei saa enam seda, mida harjunud saama olid ja töötajad peavad uue töökoha otsima. Aga keda see enam huvitab!

Kliki, et kommenteerida

Pead postituse lugemiseks olema sisse logitud Logi sisse

Kommenteeri!

Loe veel - Arvamuslood

Üles