Kontakteeru meiega

ARVAMUS | Endel Oja: Jätkem hüvasti Rail Balticuga!

Arvamuslood

ARVAMUS | Endel Oja: Jätkem hüvasti Rail Balticuga!

Majandus.ee avaldab oma lugejate arvamusartikleid algsel kujul ning nende sisu ei väljenda toimetuse vaateid.

Rail Baltic ei too Eestile loodetud kasu. Viis Riigikogule ja rahvale lubatud täitumata eeldust on kujunemas projekti kirstunaeladeks. Ettevõtmine on kahjuks osutunud „surnult sündinud vasikaks”, leiab majandusteaduste kandidaat Endel Oja.

Rail Balticu (edaspidi RB) riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimise eel 2017. aasta juunis lubas valitsus Riigikogule, et RB on sotsiaalmajanduslikult tasuv ja Euroopa Liidu abikõlbulik projekt kogumaksumusega 5,8 miljardit eurot, millest ca 85% katab Euroopa Liit. Samuti lubati Riigikogule – ja lubatakse veel praegugi, ehkki alusetult –, et raudtee valmib 2026. aastaks. Tänaseks on selgunud, et ükski neist eeldustest ei pea paika, mistõttu RB ei paku Eestile loodetud kasu, küll aga tooks selle rajamine pöördumatut kahju Eesti riigieelarvele ja loodusele.

Esimene kirstunael

Kui RB-le ei tule loodetud määral kaupu, jääb projekt kahjumisse. Kuna konkureerivad kaubateed on RB-st  efektiivsemad, siis prognoositud mahus kaubavedusid uuele raudteele ei saabu. EY, endise nimega Ernst & Youngi koostatud RB tasuvusanalüüsis väidetakse, et projekti kahjumlikkust võib suurendada kaubaveo puudujääk. „Infratasu võib vajada doteerimist, et operaatoreid meelitada”, lisatakse veel (lk 204). See on esimene nael RB kirstu.

Teine kirstunael

Paraku ei ole RB projekt ELi abikõlbulik isegi juhul, kui realiseeruksid tasuvusanalüüsis ülespuhutud reisijate- ja kaubaveod. Põhjuseks on, et tasuvusanalüüsis arvestatud sotsiaalmajanduslikud tulud, näiteks puhas õhk, ületavad napilt projekti reaalseid kulusid, mida peavad kandma Eesti ja ELi maksumaksjad. Tegelikkuses on projekti tulud vähemalt 4,1 miljardi võrra väiksemad kui RB tasuvusanalüüs valelikult väidab, bluffides maanteetranspordi reostust ja mõningaid teisi andmeid tegelikest näitajatest suuremaks. Kuna projekti kasumlikkus on niigi „noatera peal”, siis peale 4,1 miljardist „korrektsiooni” osutub projekt sügavalt kahjumlikuks.

Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklis 171 on rõhutatud, et EL-i tegevus võtab arvesse projektide potentsiaalset majanduslikku elujõulisust. See tähendab, et ka TEN-T projektid, millede hulka kuulub RB, peavad olema majanduslikult tasuvad. Kui nad seda ei ole, siis lähevad nad vastuollu Euroopa õigusega ja ei kuulu rahastamisele. Tänaseks on selge, et RB-l puuduvad igasugused eeldused olla tasuv. Eesti valitsuse senine taktika on olnud selle vaieldamatu tõsiasja jätkuv ignoreerimine, ent see ei päästa projekti teisest kirstunaelast.

Kolmas kirstunael

Selge ei ole ka ehituse maksumus. Kui ehitus läheb kallimaks kui prognoositud 5,8 miljardit eurot, siis ei ole projekt enam tasuv. Endiselt puudub ehituse eelarve, ent juba plaanitakse alustada üksikute „juppide“ ehitamisega. Kuidas seda nimetada? Kas meenub ajutise kontrolljoone väljaehitamine riigipiiri nime all? Viimane kallines 250%. ERM – kallinemine 42%, KUMU – kallinemine 67%, Reidi tee – kallinemine 38%. ENEFIT 280, mille ehitusmaksumust Eesti Energia „ilustas”?

Vaatame kaugemale, kuhu RB projekt kirjade järgi püüdleb, ent ilmselt ei jõua – Berliini. Sealse uue lennujaama ehitusmaksumuseks arvestati 2 miljardit eurot. Ehkki lennujaam pidanuks ammu valmis olema, pole tööd veel lõppenud, ning eelarve on juba paisunud 7,3 miljardi euroni. Miks? Vastus on lihtne: „Põhjuseks on vead juhtimises. Nõukogu koosseisus olid peamiselt poliitikud, mistõttu jäi oskusteabest kõvasti puudu“ (Postimees, Majandus, 28.02.2018).

Kas tuleb tuttav ette? Täna ju näeme, et RB-d surutakse läbi ainult poliitilistele hüüdlausetele toetudes, kuna konstruktiivses dialoogis jääksid läbisurujad kriitikutele kiiresti alla. Lisaks on Euroopa Kontrolli Koda selgitanud, et kõik nende poolt vaadeldud 19 taristuprojekti on läinud prognoositust kallimaks. Kolmas nael siseneb RB kirstu.

Lisandub neljas kirstunael

Kustunud on lootus, et Euroopa Liit katab ca 85% projekti kuludest. Seoses BREXIT’iga ja asjaoluga, et Eesti hakkab järgmisel eelarveperioodil EL-ist vähem raha saama, ei ole EL-i nii suur panus enam reaalne. Seda on tunnistanud ka projekti juhtiv kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS.

Minister Kadri Simson on rahapuudust nähes avaldanud arvamust, et sel juhul hakkame RB-d ehitama kahel ELi eelarveperioodil ehk 14 aasta jooksul. Paraku see kõnealust projekti Eestile kasulikumaks ei muuda, pigem vastupidi.

Viies kirstunael

Pealegi on projekt juba ajakavast maha jäänud ning see tendents süveneb. Näiteks peaks ehitusluba kogu RB-le olema väljastatud 2018. aasta septembriks, ent see ei ole reaalne. Groteskne uudis on seegi, et RB Rail AS osanikud ehk kolm Balti riiki pöörasid käesoleva aasta jaanuaris tülli, vaieldes nüüd teemal, kes juhib investeeringuid iga riigi territooriumil ja kuhu läheb ehitamise raha. Leedu ja Eesti tahavad lahti lasta RB Rail AS juhi Baiba Rubesa, kelle ütlusi menetleb koguni Läti majanduspolitsei. Lätlased ise on siiski võimuka proua jätkamise poolt. Sel taustal ei ole reaalne, et RB valmiks 2026. aastaks, nagu seni veel ametlikult lubatakse.

Viienda ehk viimase naelaga on RB kirstule kaas kõvasti peale löödud. Mõistlik oleks kadunukesega viisakalt hüvasti jätta ja eluga edasi minna.

 

Kliki, et kommenteerida

Pead postituse lugemiseks olema sisse logitud Logi sisse

Kommenteeri!

Loe veel - Arvamuslood

Üles