Kontakteeru meiega

Sirje Niitra: Miks me Dubaisse EXPO maailmanäitusele ei lähe

Foto: Johann H. Addicks, GFDL 1.2, from Wikimedia Commons

Arvamuslood

Sirje Niitra: Miks me Dubaisse EXPO maailmanäitusele ei lähe

EXPO 2000 Saksamaal Hannoveris oli esimene kord, kui taasiseseisvunud Eesti tuli välja oma paviljoniga ja siis kiitsid nii seal osalenud firmad kui kohal käinud riigiametnikud ja ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse töötajad saadud kasu taevani. Kas nüüd, mil tahame tutvustada ennast eduka e-riigina, on enda maailmale näitamine ja veel nii eksootilises kohas kui Dubai, meile vähemtähtis?

Olles ise Hannoveris ajakirjanikuna kohal olnud, jäi silma, et Eesti paviljon äratas tähelepanu nii sisuliselt kui vormi poolest ja seda külastas väga palju inimesi. Kindlasti oli maailmanäitusel Eesti riigi esindamine oluline nii ettevõtjaile, kes seal oma stendiga väljas olid kui noortele arhitektidele, kes paviljoni kavandasid. Paviljoni konstruktsioon valmistati Eestis ning toodi mööda maismaad Hannoveri. Teraskonstruktsioon toodeti Viljandis, palju tähelepanu saanud „porgandid” Tallinnas, plastkuused Hiinas ja paekivimulaažid Nukufilmis. Seega said tööd ka paljud meie loomeinimesed.

Eestit otsustati toona tutvustada multimeedia ja animatsiooni vahenditega. Ainsaks esemeliseks erandiks jäi „Estonia” klaver. Kolmes erineva temaatikaga saalis paiknesid suuremõõtmelised kinoekraanid,millel näidati filme Eesti loodusest, laulupidudest, Kaali meteoriidikraatrist ja Tartu astronoomide universumimudelist. Hiidekraanid ei olnud ainult meediavahendid, vaid koos muusikataustaga ka meeleolu toetavad sisekujunduselemendid. EXPO 2000 menukas paviljon sütitas huvi tegijate vastu, sest laekuma hakkas arvukalt kutseid arhitektuurivõistlustele. KOKO arhitektid OÜ asutati pärast seda 2000. aasta sügisel. Paremat Eesti tutvustamise maailmale annab otsida.

Või võtame lähema näite. Eesti paviljon maailmanäitusel Milanos aastal 2015 osutus kahe ja poole lahti olnud kuu jooksul populaarseks külastuskohaks – keskmine külastajate arv päevas oli 18 196 inimest. EXPO Eesti tookordse esinduse juhi Andres Kase sõnul planeeriti enne üritust külastajate arvuks keskmiselt viis kuni kaheksa tuhat inimest päevas, mis teeb kuu külastajate arvuks 150 kuni 240 tuhat inimest. „Arvestasime, et kui ürituse lõpuks on meie paviljoni külastanud sama palju inimesi kui elab Eestis, saame lugeda projekti õnnestunuks. See, et Eesti elanike arv juba kahe ja poole kuuga külastajate poolt ületati, oli meile positiivseks üllatuseks. Rohkem külastajaid tähendab aga rohkem positiivseid kontakte nii turismile kui ettevõtjatele,” lisas ta.

See kõik paneb küsima, miks siis nüüd Eesti riigi tutvustamiseks EXPO võimalusi kasutada ei soovita. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teatel pole Eesti ettevõtted märkimisväärses mahus tooteid ja teenuseid Pärsia lahe piirkonda seni eksportinud, ehkki huvi on firmadel olemas, eriti IT-valdkonnas, kaitse- ja toidutööstusel, aga ka rõiva-, mööbli- ja kosmeetikatootjatel ning logistikafirmadel.

Veebruaris otsustas valitsus, et Eesti riik osaleb Dubai EXPO-l tingimusel, kui ettevõtjad ise osalemisse rahaliselt panustavad. Ettevõtjad paraku maailmanäitusel osalemisse oma teenitud raha investeerida ei soovinud. Ettevõtlusminister Urve Palo on öelnud, et Eesti toodete ja teenuste müümine Ühendemiraatides pole lihtne. „Oleme ettevõtjatega ühel nõul – meil on mõistlik alustada püsiva pidepunkti loomisega ja seejärel panustada erialamessidel ja suurüritustel osalemisse,“ sõnas ta.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar lisas, et kui Dubai EXPO-le minekuks pole riigil ja ettevõtjail piisavalt raha, on mõistlik alustada EASi välisesinduse avamisega. „Pärsia lahe ümbrus on tuleviku mõttes oluline piirkond ning vajame Eesti ettevõtete ekspordi suurendamiseks seal püsivat diplomaatilist kohalolu,“ selgitas ta.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et toiduainetööstustele on eksport Eesti väikese ja piiratud tarbijaturu tõttu eluliselt vajalik ning uute turgude leidmine oluline. „Sellega tegeleme iga päev ning meil on ka ette näidata edu – toiduaine- ja joogitööstuste ekspordimahud tõusevad samm-sammult. Ka Lähis-Ida piirkond on meie ettevõtetele huvipakkuv.”

„Dubai EXPO-l osalemise osas oleme korduvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile oma arvamust avaldanud. Oleme rõhutanud, et kui Eesti peab seda vajalikuks, siis peab kogu rahastus tulema riigi eelarvest. Ettevõtete poolset kaasrahastamist ei pea me mõistlikus, kuna ettevõtjad maksavad niigi iga päev riigile erinevaid makse. Samas oleme jätkuvalt ka seisukohal, et kui sama raha, mis on vajalik (meile teadaolevalt ja esialgsetel andmetel oleks kogukulu seitse miljonit eurot) paigutada erinevate eksporti toetavate tegevuste alla, oleks sellest ettevõtetele ehk suurem abi. Meie sektorile pakuvad huvi eelkõige B2B üritused ning ühismessipinnad. Teades, et Lähis- Ida piirkond pakub huvi ka teistele tootmise ja teenuste sektoritele, oleks vaja läheneda sellele piirkonnale kompaktsemalt alates erinevatest B2B tegevustest kuni alalise esinduse avamiseni, kus Eestil oleks ametlik esindaja või majandusnõunik kohapeal,” selgitas Potisepp.

Eesti on varasemalt osalenud EXPO-l ainult nendes riikides, kus on Eesti riigi välisesindus juba olemas. Viimati Milanos toimunud EXPO järel küsiti ka ettevõtjate tagasisidet osalemise kohta. Enamiku ettevõtjate kogemused olid positiivsed. Samas märgiti eelmise EXPO analüüsis, et erinevalt erialamessidest on EXPO tavainimesele suunatud sündmus, kus ärikontaktide loomine on pigem kõrvaltegevus.

Oktoobris 2020 Dubais algav maailmanäitus jääb avatuks pooleks aastaks.

Kliki, et kommenteerida

Kommenteeri!

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Loe veel - Arvamuslood

Üles