Kontakteeru meiega

INTERVJUU | EASi juht Alo Ivask: Eesti majandust ootavad uued väljakutsed

Foto: Karin Kaljuläte/Ekspress Meedia/Scanpix Baltics

Intervjuud

INTERVJUU | EASi juht Alo Ivask: Eesti majandust ootavad uued väljakutsed

EAS muudab suunda, keskendudes edaspidi ettevõtete ekspordile, turismitulu suurendamisele ja välisinvesteeringutele.

Viimasel ajal on kostnud hääli (viimati Olari Taalilt seoses riigireformiga), et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust (EAS) pole üldse vaja ja see on üks mõttetu asutus. EASi juhatuse esimees Alo Ivask, kuidas sellisele kriitikale vastate?

Selleks, et hinnata EASi tegevust, peab muidugi enne teadma, mida EAS teeb. Kui seni on olnud suur osa meie tegevusest erinevate regionaalsete toetuste menetlemine, siis regionaalvaldkonna toetusskeemide rakendamise anname 1. septembrist 2018 üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. Keskendume edaspidi Eesti ettevõtete ekspordile, turismitulu kasvule ning välisinvesteeringute riiki toomisele, kuhu suuname nii oma rahalised vahendid kui ka inimressursi. EAS jätkab ettevõtluse ja turismitoetuste pakkumisega, sest need toetavad meie põhitegevusi.

Küsimus, kas riigil on vaja organisatsiooni, kes tegeleb ekspordivõimekuse arendamise, välisinvesteeringute meelitamise ja turismiga, ei ole ainuomane vaid Eestile, seda näitab väga paljude riikide praktika, et nendes valdkondades on mõttekas ettevõtjate, erialaliitude ja riikliku tugiorganisatsiooni koostöö, kus kõigil on oma roll. Parimaid näiteid on siin tuua Iirimaalt, Uus-Meremaalt, aga ka näiteks Soomest. Nii on areng lihtsalt kiirem ja koordineeritum.

Näeme, et seni toiminud majandusmudelid on ammendumas ning Eesti majandusel on ees uued väljakutsed. Samuti on ammendunud mitmed vanad konkurentsieelised väliskapitali Eestisse meelitamiseks, nagu näiteks madal tööjõukulu. Samal ajal on tekkinud uued eelised, mis vajavad koordineeritud turundust ja arendamist. Eesti ettevõtluse suurim väljakutse on tänaste ärimudelite muutumine. Eesti majandus on jõudnud ajajärku, kus tööjõu ja muud hinnad on tõusnud nii kõrgele, et Eestis ei ole enam võimalik tegeleda ettevõtmistega, kus väärtuse loomine on väike. Kui siiani oli võimalik efektiivsuse arvelt saada hindade kasvuga hakkama, siis lähiaastatel see nii ei ole. See tähendab, et ettevõtted on valiku ees: kas muutuda ja keskenduda oma toote arendamisele või oma tegevusi-funktsioone kinni panna. Lähiaastatel on oluline, et aina rohkem ettevõtteid näeks oma toodete arendamises võimalust. See tähendab, et nad tegeleksid ka brändi arendamise, turundamise ja müügiga.

EAS tegutseb igapäevaselt selle nimel, et meie majandus muutuks teadmismahukamaks, tõuseks lisandväärtus, suureneks Eesti ja meie ettevõtete nähtavus ja et meie ettevõtted ekspordiks rohkem. Ühekordsed pingutused tulemusi ei too, vaja on toimida planeeritult, koostöös ja süsteemselt. Ettevõtteid toetataksegi põhjusel, et üksiku ettevõtte ekspordipotentsiaalist ei piisa. Välisturgudele mineku barjääre on vaja ületada sektorite ja turgude kaupa ning era- ja avaliku sektori ning erialaliitude koostöös.

Mis on EASi prioriteedid praegu?

Eesti majanduses joonistuvad erinevatest uuringutest ja analüüsidest selgelt välja kolme valdkonna kolm põhilist väljakutset. Esiteks on meie eksport koondunud geograafiliselt väga vähestesse riikidesse – 53 protsenti meie ekspordist läheb viide riiki. Lisaks on madal meie tootlikkuse tase võrrelduna ELi keskmisega. Ja kui siia lisada fakt, et ka ekspordihinna muutuses oleme EL-is allpool keskmist, võibki öelda, et me ekspordime üldistatuna, edulugusid välja jättes, siiski liiga odavalt ja liiga vähestele turgudele. See ei ole majandusedu mõttes jätkusuutlik ja sellepärast on Eestil vaja leida võimalusi läbi targema majanduse oma tooteid ja teenuseid keerukamaks muuta ning suuta neid müüa paljudele turgudele. Ja kui vaadata seda pilti ettevõtte seisukohalt, siis riik saab aidata teda tuntuse, kontaktide ja tootearenduse riskide maandamisega. Kõiki eelnimetatud võimalusi riik EASi kaudu pakubki.

Välisinvesteeringute maht on viimastel aastatel langenud või jäänud stabiilseks ja jääb tasemelt kaugelt maha aegadest enne eelmist majandussurutist. Ka siin võib öelda, et omaaegsed investeeringud, mis tõid meie turule juurde kaubandust ja pangandust, enam ei kordu. Vajame selliseid investeeringuid, millega kaasnevad targad töökohad ja ekspordi võimalused. Aga need investeeringud on tarvis Eestisse meelitada. Selleks on vaja meie majandus- ja õiguskeskkonda tutvustada, korraldada potentsiaalsete investorite visiite Eestisse, viia neid kokku ettevõtjate, kohalike omavalitsuste esindajate ja vahel ka poliitikutega. EAS ei sõlmi ise tehinguid, kuid meie peame olema need, kes takistuste või ebaselguse korral aitavad osapooltel neid lahendada. Ja siinjuures ei tohi ära unustada, et investeeringute meelitamise nimel konkurents riikide vahel aina kasvab ning kes on riigina aktiivsem ja suudab oma eelised paremini välja tuua, see võidab.

Turismi osas oleme olukorras, kus ööbimiste arv aastast aastasse trendina kasvab, kuid rohkem tuleb mõelda sellele, kuidas külastajad meile rohkem raha jätaksid. Ka siin on väljakutseks geograafia laiendamine, sest me sõltume 65 protsendi ulatuses neljast naaberturust ja kui neilt turgudelt peaks mingil põhjusel külastajaid vähemaks jääma, siis see mõjutab kogu turismisektorit. Selleks, et turist meile tuleks ja siia võimalikult palju tulu jätaks, on vaja, et Eesti tuntus turismi sihtkohana oleks suurem, et meil toimuks palju üritusi, sest see annab põhjuse siia tulla. Ja loomulikult oleks tulu mõttes oluline saada siia rohkem ärituriste, kes jätavad siia tuluna kordades rohkem kui tavaturistid. Selleks peame parandama olukorda nii lennuühenduste kui konverentsitaristu osas.

Järgmise viie aasta jooksul on EASil selge fookus teenuste ja toetuste kaudu saavutada rohkem eksporti, rohkem välisinvesteeringuid ja rohkem turismitulu.

Mida olete oma EASi juhi ametis oldud aastaga ära teinud või muutnud?

Ma ütleks, et suurim töö ongi olnud EASi fookuse sättimine. Ajurünnakud, mõtlemine ja läbi rääkimine selles osas, mis on need tegevused, mis aitavad ettevõtjatel arengubarjääre ületada ja samas ei sega normaalset turu toimimist. Arvesse võttes ka riigi strateegiates sätestatud eesmärke, sest kõik mida EAS teeb, on oma olemuselt ikkagi riigi tellimus. Teine suur valdkond on organisatsioon ja inimesed, kellega me neid tegevusi ellu viime. Arusaamade kujundamine ja meie tegevustesse sissevaade selle pilguga, et me teeksime vaid seda, millel on ettevõtetele reaalne positiivne mõju. Ka meie tegevused peavad muutuma vastavalt sellele, kuidas muutub ettevõtete arenguvajadus.

Ametisse astudes lubasite muuta EASi ettevõtluse kompententsikeskuseks. Kuidas on see õnnestunud?

Toetuste menetlemise kompetents on meil olnud väga hea läbi ajaloo. Jõuliselt oleme arendanud oskusi ja teadmisi ärimudelite toimimisest, digiteerimisest ja ettevõtluse põhilistest barjääridest. Me oleme muutnud ka kliendisuhtluse portfellipõhiseks, mis tähendab, et arusaam konkreetse ettevõtte vajadustest on paranenud ja EAS teeb mitmekülgselt ettevõtetega koostööd.

Milline on Eesti majanduse konkurentsieelis võrreldes Läti-Leedu-Poolaga ja Soome-Rootsiga? Milline on see 10 aasta pärast?

Rootsi ja Soome on World Economic Forum konkurentsivõime edetabelis väga kõrgetel, vastavalt 7. ja 10. kohal, meie asume 29. kohal. See tuleb ennekõike sellest, et nende riikide institutsioonide ja taristu tase on kõrgem ehk ühiskonnad on saanud pikemalt arendada nii vajalikku taristut kui ka ehitada toimivat ettevõtluse ja riigi vahelist suhtlust. Lisaks on nende riikide ettevõtlus oma olemuselt kõrgemat lisandväärtust andev ja sisaldab rohkem innovatsiooni. Ometi on ka meil oma eeliseid. Üks põhiline on ehk äri tegemise lihtsus, aga ka tööjõuturu suurem paindlikkus.

Läti, Leedu ja Poola suhtes on meie eeliseks enam-vähem samad asjad, mille poolest Rootsi ja Soome omakorda meid edestavad, kuid kümne aasta perspektiivis saab eelisena määravaks ikkagi see, kui targaks majanduseks me suudame muutuda, kaotamata sealjuures äri tegemise lihtsuses. Ja siin on oluline see, kui palju innovatsiooni ja laienemise ambitsiooni meie majanduses täna on ning kui palju seda era- ja avaliku sektori koostoimes suudame juurde luua. Kui 20 aastat tagasi oli see meie eelis, siis väidan, et selles osas kipume täna juba näiteks Leedust maha jääma.

Kui mitu eurot kulutab Eesti maksumaksja ühe euro välisinvesteeringu (FDI) saamiseks? Eelmisest küsimusest tulenevalt: kui suur on ühe uue töökoha loomise maksumus ning kui palju keskmiselt üks EASi poolt viimase viie aasta jooksul vahendatud FDI investeeringu töökoht lisandväärtust loob?

EASi välisinvesteeringute keskuse 2018. aasta eelarve ilma Work in Estonia programmita on kolm miljonit eurot ning investeeringuid tuuakse meie abiga 150 miljonit eurot. Selleks, et leida tööjõudu, arvestab välisinvestor reeglina juba oma tegevuse alguses, et peab maksma töötajatele selle regiooni keskmisest kõrgemat sektori palka. Lisandväärtus keskmiselt töötaja kohta on lähiminevikus olnud ligi 40 000 eurot.

Kas Eesti peaks sarnaselt konkureerivate riikidega tegema oluliste investeeringute saamiseks erandeid normides, maksudes, loastamisprotsessides, tööjõuküsimustes ja investeeringutoetustes?

Eestil tuleb edaspidi senisest rohkem toetada neid välisinvestoreid, kes toovad siia tegevusi, mis seni on väärtusahelas puudunud ning selle tõttu ei ole eksporditav kaup saanud maksimaalselt Eestis väärindatud. Samuti tuleb õppida teistelt riikidelt, kuidas meelitada Eestisse ettevõtete peakontoreid ning kuidas neid siin hoida. Kas ja milliseid erandeid või lahendusi selleks tuleb pakkuda sõltub igast konkreetsest juhtumist.

Milliste töömeetodite või meetmetega EAS Eesti majanduse peamist eesmärki (lisandväärtuse kasv hõivatu kohta) täidab ning milline on nende meetmete tulemuslikkus?

Viimase aja näidetest võiks esile tuua Metsä Woodi tehase tuleku Pärnusse. EAS on siinjuures olnud tegev läbi meie kohapealse investorkonsultandi nii Eesti kui hea asukoha eeliste väljatoomisel kui ka läbirääkimiste vahendamisel kohaliku omavalitsuse, kinnistuomaniku ja tehnovõrkude valdajatega. Ehk teisisõnu välisinvestori jaoks on vaja kokku panna kompleksne ja mõjus pakkumine asukohast, konkurentsivõimelistest sisendhindadest, kiirest asjaajamisest ja antud juhul ka suurinvestori toetusmeetmest. Kõige selle tulemusena saab Eesti sel sügisel juurde ühe kaasaegse tehase, luuakse 200 kvalifitseeritud töökohta ja kasvatatakse eksporti.

Või siis Stora Enso teenusekeskuse tulek Tallinna, mis on selgelt kõrge lisandväärtusega 60 töökoha lisandumine. Eksporti arendavatest tegevustest võiks välja tuua selle, et EASi arenguprogrammis on hetkel sadakond ambitsioonikat ettevõtet, kes struktuurifondide toel, aga sealjuures toetusest suurema omaosalusega, analüüsivad põhjalikult läbi oma ärimudelid ja sellest tulenevalt viivad ellu arenguplaani, mis hõlmab tootearendusi, tehnoloogilisi uuendusi ja konkreetseid müügi- ja turundustegevusi välisturgudel. Mõne aasta jooksul tekib sellest programmist kindlasti majandusse juurde töökohti ja ettevõtlustulu, mida ilma riigi panuseta nii kiiresti juhtunud ei oleks.

Millised on need majandusvaldkonnad, millest Eesti 10 aasta pärast suurimat lisandväärtuse kasvu peaks ootama? Kuidas ja milliste summadega EAS nende eesmärkide saavutamisse panustab? Kas nutika spetsialiseerumise kasvualadega on hästi või tuleks neid ajakohastada?

Sellele saab vastata üldistatult, et lisandväärtust saab kasvatada sektorites, kus on olemas vajalikke ressursse, teadmisi ja ka aktiivsust neid tegureid ettevõtlikult tulu tootma panna. Näidetena tooksin esile toidu ja puidusektori, aga ka ehituse. Samuti on Eestis tuult tiibadesse saamas kaitsetööstuse valdkond. Kui aga arvestada tööstuse digitaliseerimise trendi kui möödapääsmatut arenguvajadust, sest tööjõu ja muude ressursihindadega enam konkurentsis ei püsi, siis loodan küll, et nõndanimetatud targemaks muutuv tööstus toob juurde uusi sektoreid, millele Eesti majandusedu tulevikus laieneda saaks.

Kui oleksite järgmise aasta kevadest peaminister, siis millised on need kolm asja, mida ta ettevõtluse edendamiseks esmalt teeks?

Poliitilisi ambitsioone hetkel siiski pole. Ettevõtluse edendamisele kommentaariks: kui vaadata Eesti paiknemist konkurentsivõime edetabelis, siis on meil asjad enam-vähem heal tasemel näiteks makrokeskkonna ja hariduse vallas, aga maha jääme ettevõtluses ärimudelite keerukuse ja innovatsiooni taseme poolest. Siin saab riigi poliitika aidata ettevõtetel taset tõsta erinevate koostöövormide aga ka toetuste kaudu, mille abil ettevõtjate riske maandada. Lisaks võiks öelda, et kuigi me räägime, et meil on avatud majandus, siis sellest üksi enam ei piisa. Nii Eesti ettevõtete ekspordi kasvatamiseks kui investeeringute siia meelitamiseks on vaja Eesti eeliseid ka müüa. Meil on hea meel tõdeda, et nii tänane peaminister kui ka teised poliitikud on osalenud üritustel, kus seda kõige otsesemalt teha saab. Olen üsna kindel, et see praktika jätkub ja edeneb ka pärast järgmise aasta valimisi.

Loe veel - Intervjuud

Üles