Kontakteeru meiega

INTERVJUU | Dagmar Gilden: Kuidas kindlustada end sügistormi ja tulekahjude vastu

Dagmar Gilden

Intervjuud

INTERVJUU | Dagmar Gilden: Kuidas kindlustada end sügistormi ja tulekahjude vastu

Sügis koos tugevat tuulte ja tormidega on käes. Seesami varakindlustuse juht Dagmar Gilden, mis liiki tormikahjustuste vastu on majaomanikul võimalik ennast kindlustada ja kuidas kahju tekkimisel käituda?

Tormikahju on tulekahju kõrval põhiline risk, mille vastu kõik kindlustusseltsid ka kaitset pakuvad. Kui kahjujuhtumi on põhjustanud tugevad tuulehood, siis ongi tegu kindlustusjuhtumiga. Tavalised kahjud on seotud sellega, et lahti rebitakse kas mingi katuseserv või kukub puu ehitise peale või lendab hoovis midagi ringi. Näiteks lendavad meil tihti batuudid õues kas maja või auto pihta, kui need pole korralikult maa külge kinnitatud. Tuule võivad korralikult alla võtta ka terrassimööbel ja muud lahtised esemed. On loomulik, et need tuleks siis kinnitada või ohutusse kohta viia. Kindlustusandja võib ohutusnõuete rikkumisel välja makstavat summat teatud protsendi võrra ka vähendada.

Kui tugev see tuul peab olema, et tekkinud kahju kindlustusjuhtumiks kvalifitseeruks? Kuidas me seda üldse teada saame, kui suur tuule kiirus sel hetkel selles kohas oli?

Sõltub kindlustusseltsist. Meie oleme määratlenud tuule kiiruseks vähemalt 17 meetrit sekundis. Muidugi pole iga kodu juures tuule kiiruse mõõtepunkti. Lähtume tervest mõistusest ehk vaatame, kas selles piirkonnas oli torm või mitte. Peame vaatama ka, kas tekkinud on tuulele iseloomulikud kahjud. Ehk kui katuseplekk on lahti rebitud või mõni asi vastu aeda lennanud, siis on ilmne, et tegu on olnud tugeva tuulega. Neid kaht asja tuleb alati koos vaadata. Ilmajaama punkte pole tõesti kuigi tihedalt, eriti maapiirkondades neid napib.

Hiljuti olid Pärnu lähedal Valgerannas suured tormikahjustused ja seal vist polnud kahtlustki, et tegu oli tugeva tuulega, mis ka rajatistele kahju tegi?

Jah, see on hea näide, kus tugev tuuleiil läks ühte sihti mööda ja langetas puid risti-rästi maha suurel maa-alal. Puid kukkus abihoonetele ja kannatada said ka mõned katused, mille tagajärjel tuli hoonetesse vihmavett nagu kraanist sisse. Eks tuul leiab üles need õrnemad kohad. Kõige hullem, kui korraga on nii tugev tuul kui sajab paduvihma – siis võib vesi konstruktsioonide vahelt sisse pressida ja palju kahju teha.

Aga kui selgub, et tegu on ehitusveaga? Sel juhul kindlustus kahju vist ei hüvita?

See sõltub kindlustusandjast. Mina saan rääkida Seesami eest. Küsimus, kas on tegu ehitusliku või paigaldusliku praagiga, kerkib tõesti pea alati üles. Seetõttu läheb esimesena kohale ehitusspetsialist. Kui ta tuvastab mingi tõsisema paigaldusvea, siis võib juhtuda, et kindlustusselts kahju ei hüvita. Aga tuleb mainida, et aja jooksul on nõuded muutunud. Kui meil on näiteks 60ndatel ehitatud maja, millel on eterniitkatus, mis on kenasti paigaldatud ja hooldatud, kuid sealt on midagi lahti lennanud, siis on väga keeruline öelda, et tegu on ehitusveaga. Praagist saame rääkida 5-7 aastat vanade majade puhul. Ehitaja annab tavaliselt garantii kaheks aastaks, aga on üsna tavaline, et selle ajaga vead välja ei tule.

Meil on erinevad kindlustuspaketid, mille vahel kliendid valida saavad. Kõige laiemas paketis, mis on siis ka veidi kallim, me mitte küll ei korva ehitusviga kui sellist, vaid hüvitame selle tõttu tekkinud kahju. Ehk kui tormi tõttu katus pealt ära lendab, siis hüvitame sisse sadanud vee tõttu siseviimistlusele tekitatud kahju. Tuleme sellega kliendile niiöelda poolele teele vastu.

Kas tormiohtlikus piirkonnas maja kindlustamine on ka kallim? Kui palju?

Võib olla kallim, kui kodu asub tormiohu alal. Riiklikult on näiteks üleujutuse piirkonnad ära kaardistatud ja seal maja kindlustades võivad kodukindlustuse maksed olla mõnevõrra kõrgemad ja sellega tuleks siis arvestada.

Külmade ilmade saabudes suureneb paraku ka tulekahjude arv. See risk on vist kõigil kindlustusandjail tavapaketis sees?

Kindlasti. Meil on nii, et isegi siis, kui tulekahju põhjuseks on ehitusviga, siis hüvitame tekkinud kahju ikkagi. Tulekahju on nii suur õnnetus, et siin me mingeid piiranguid ei sea. On palju erinevaid põhjusi, miks tulekahju tekib. Meie viimaste aastate praktikast väga palju selliseid juhtumeid, kus tulekahju oleks alguse saanud küttekoldest, ei ole. Varasemast ajast on teada üks juhtum, kus sügisesel ajal ahi ülekütmisest lihtsalt plahvatas. Palju ohtlikumad on koduses elektriseadmed, näiteks kipuvad süttima rösterid, nõudepesumasinad, külmikud. Paremal juhul saadakse kiiresti ja õigel ajal jaole, halvemal võib maja maani maha põleda. Vahel on tegu puhtakujulise inimeste endi hooletusega, kui näiteks tuli saab alguse küünaldest, mida romantika pärast süüdatakse aknalaual kardina lähedal.

Uuema aja kütteseadmete puhul on hästi oluline, et need oleksid õigesti hooldatud ja et seda teeksid spetsialistid. Kui varem tehti majja ahi, mis oli reeglina pikaajaline ja töökindel, ehkki suhteliselt ebamugav, sest seda tuli kütta, siis nüüd sõltuvad kütteseadmed kõik elektrist ja rikke korral võivad rivist välja minna. Nende eluiga on üldjuhul ka lühem ja kui see otsa saab, siis tuleks seade kohe välja vahetada. Kahjuks liigub sellel turul igasugust kaupa ja alati pole selge, kas need meie kliimasse üldse sobivad ja kes neid hooldab.

Kui palju kodusid meil üldse kindlustatud on ja kui paljud on niiöelda saatuse hoolde jäetud?

Aastaid tagasi tehti statistikat, millest selgus, et väga palju kodusid on kindlustamata. Täna usun, et mis puudutab tiheasustust, siis seal on suurem osa kodusid ikka kindlustatud. Suurem murekoht on maapiirkondade vanad ja ka renoveeritud talumajad, mille omanikud jätavad need kindlustamata. Sel juhul ei ole inimestel võimalik ka näiteks põlengu korral oma kodu taastada. Neil, kes laenu võtavad, pole valikut, sest pangad nõuavad kindlustust, aga teised ei kipu seda alati vabatahtlikult tegema. Eks see ole ressursside jaotamise küsimus. Siiski usun, et teadlikkus on kasvanud.

Kuidas valida kindlustusseltsi ja kust peaks alustama?

Kõigepealt peab kõik andmed selle maja konstruktsiooni ja seisukorra kohta kokku koguma ja seejärel tuleb küsida erinevatelt kindlustusseltsidelt pakkumisi. Nemad vaatavad siis vastavalt maja seisukorrale, milliseid variante saavad pakkuda. Põhiriskide kindlustus hõlmab tule- ja tormikindlustust, koguriski sellele lisaks kindlustus ka vargusi ja vandaalitsemist. Koos kindlustusandjaga leitakse siis sobivaim lahendus. Suurimate kahjude puhul peab olema võimalik kodu taastada.

Kas need ajad, kus inimesed rääkisid, et kindlustus midagi suurt ei hüvita ja kahju tekkimisele järgneb lõputu vaidlus, on nüüd möödas?

Julgen küll nii öelda. Näiteks meie hüvitame tulekahju korral ka ehitusveast tekkinud kahjud. Kui tegu on enda hooletusega, näiteks valveta jäänud küünalde puhul, siis vähendame hüvitist 10-30 protsenti, mitte enam. Kindlustussumma puhul, mis poliisile märgitud, tasub vaadata, kas see on ikka see summa, millega saab mu kodu taastatud. Mis meisse puutub, siis me kindlustussummat poliisile ei märgi. Sellega võtame kohustuse taastada maja sellisena, nagu see varem oli ilma igasuguste ettekirjutatud piirideta. Leiame, et see on inimesele kõige mugavam. Pealegi on raske ette hinnata, kui palju ühe kodu taastamine maksma võib minna.

Mida see kodu taastamine tegelikult tähendab? Te ei saa ju vana maja täpselt samasugusena taastada? Ja kuidas see käib – kas annate raha või ehitate ise?

Palju sõltub sellest, millised kokkulepped on kliendiga sõlmitud. Tavaliselt saadame kohale oma koostööpartneri, kes räägib kliendiga läbi, milline see maja varem oli ning ehitaja teeb selle põhjal kalkulatsiooni. Seejärel on kliendi otsustada, kas ta soovib hakata ise maja taastama või soovib, et selts ulataks abikäe. Sel juhul maksame otse ehitusfirmale. Kui aga kliendil on oma ehitaja ja tema tehtud kalkulatsioon on mõistlik, tasume otse talle.

Muidugi ei saa me panna nõukogude aegset tapeeti ja eterniitkatust. Me taastame ikkagi nüüdisaegsete materjalidega. Aluseks on enne hävimist olnud sisekujunduse tase, mis tähendab, et me ei saa taastada ka näiteks kallist Itaalia disaini. Pean ütlema, et oleme saanud hakkama ja erilisi vaidlusi taastamistööde kvaliteedi osas pole olnud. Meil on head ehitajad, kes suudavad koostöös kliendiga taastada maja sellisel tasemel nagu see enne oli.

Loe veel - Intervjuud

Üles