Kontakteeru meiega

INTERVJUU | Hanna Toomik-Turetski: Reisi ei tohi kunagi huupi osta

Foto: PM/SCANPIX BALTICS, MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

Intervjuud

INTERVJUU | Hanna Toomik-Turetski: Reisi ei tohi kunagi huupi osta

Tarbijakaitseameti turujärelvalve osakonna juhataja Hanna Toomik-Turetski sõnul tasub enne reisi uurida nii reisikorraldaja tausta kui reisi sihtkohta ja mitte liialt uskuda reklaamides olevaid ilusaid klantspilte. Hea uudis on see, et hetkeseisuga ameti peetavas nõndanimetatud mustas nimekirjas ühtegi reisiettevõtet ei ole.

Kauaoodatud puhkusereis võib valmistada meile pettuse kahel juhul – kui meie ootused on ebamõistlikult suured ja kui reisifirma poolt lubatu ei vasta tegelikkusele.

Tarbijakaitseameti turujärelvalve osakonna juhataja Hanna Toomik-Turetski, kui palju kaebusi paketireiside kohta teile laekub ja kuidas on olukord viimaste aastatega muutunud?
Viimastel aastatel on see olnud üsna stabiilselt 300 kaebust aastas. Kui siia lisada ka tavaliste lennu- ja laevareisidega seotud kaebused, siis jäävad need meie kaebuste edurivis esimese viie hulka. Kõige suurema osakaaluga on info ja kommunikatsiooniga ehk arvutite, telefonide ja teiste sedalaadi seadmetega seotud kaebused, mille hulk kasvab. Endiselt on palju kaebusi ka rõivaste, jalatsite ja teiste tarbekaupadega seonduvalt.

Inimesed ei tea sageli oma õigusi. Kas näiteks tagasilennu hilinemise korral lennufirma süül saab kompensatsiooni nõuda ka siis, kui reisijail võimaldati kohapeal kõiki teenuseid edasi kasutada ehk nende puhkus lihtsalt pikenes päeva võrra?
Kui pakett- ehk valmisreisi puhul lend hilineb, siis on reisijail tõepoolest õigus alates kahest tunnist hoolitsusele ja kui lennuk hilineb juba üle viie tunni, võrdsustatakse see tühistamisega ja tarbijal on õigus selle eest kompensatsiooni saada. Selleks tuleb pöörduda otse lennuettevõtte poole. Sama kehtib bussireisi puhul siis, kui sõiduk rikki läheb.

Sedagi esineb vist sageli, et reisikorraldajate kataloogides ja kuulutustes kruvitakse inimeste ootused väga kõrgeks, aga kohapeal selgub hoopis kehvem pilt?
Eks reklaamid on tehtudki selleks, et tarbijate tähelepanu tõmmata. Suur osa põhjusi, miks tarbijakaitseameti poole pöördutakse, on tõepoolest seotud sellega, et kohale jõudes ei osutu hotelli asukoht, aknast avanev vaade või sisustus ootustele. Sageli viidatakse ka hotellis osutatavate teenuste halvale kvaliteedile ja lisateenuste puudumisele. Selliste pöördumiste seas on täiesti tõsiseltvõetavaid, aga ka selliseid, millega pole midagi peale hakata. Mulle näiteks meenub üks juhtum, kus tarbija kaebas, et reklaampildil oli toas sinine kardin, aga tegelikult oli see hoopis roheline. Teisel juhul pidi rand olema hotellist 300 meetri kaugusel, aga tegelikult oli sinna 350 meetrit. Vahel on rand küll lubatud kaugusel, aga sinna juurdepääs väga vaevaline, nii et tuleb aina treppidest üles-alla käia, mis võib vanematele inimestele üsna raskeks osutuda.

Mida soovitada, et kalli hinnaga ostetud ja kaua oodatud puhkus ei muutuks lõputuks kannatuste jadaks või suisa pettumuseks?
Reisi valides tuleks reisibüroos ausalt ära rääkida, millised on soovid ja ootused. Teisalt on kliendil õiguse eeldada, et tema eest midagi ei varjataks ega ilustataks. Enne kõike peaks aga vaatama Tarbijakaitseameti kodulehelt, ega valitud reisifirma ei ole kantud musta nimekirja. See aitab eraldada terad sõkaldest. Reisiettevõte võib sattuda musta nimekirja kahel põhjusel – kui tal ei ole piisavat tagatist kõigi võimalik kahjude korvamiseks või kui meie juures tegutsev sõltumatu tarbijavaidluste komisjon on mingil põhjusel selle sinna kandnud. Näiteks kui on ilmnenud, et hotellis polnud sooja vett, kohapeal sai olla lubatust vähem aega või nõuti mingeid lisatasusid või ei toimunud ettenähtud ekskursioone või olid need näiteks ainult vene keeles. Kui reisikorraldaja ja tarbija omavahel kokkuleppele ei saa, on võimalik pöörduda komisjoni poole.

Kui otsus tuleb tarbija kasuks ja reisiettevõte seda ühe kuu jooksul ei täida, siis satubki ta musta nimekirja. Tavaliselt leitakse siiski mõlemat poolt rahuldav kompromiss. Nii et kui tarbija tunneb oma hinges, et talle on liiga tehtud ja ta pole saanud seda, mida lubati, siis peab ta esmalt pöörduma reisiettevõtte poole ja kui sealt 15 päeva jooksul lahendust ei tule, siis tarbijavaidluste komisjoni. See kehtib ükskõik millise valdkonna tarbijakaebuste puhul. Loomulikult võib konkreetse kaebusega ka kohtu poole pöörduda, aga tuleb silmas pidada, et igaüks pole võimeline hagi koostama ja riigilõivu tasuma. Täpset infot, kuidas toimida, leiab leheküljelt www.komisjon.ee.

Tuleb mainida, et reisiettevõtted on tavaliselt varmad probleeme lahendama, aga halb on see, et need üldse tekivad. Need, kes tahavad siinsel turul pikalt tegutseda, ei saa endale möödalaskmisi ja tarbija huvide eiramist lubada. Nõndanimetatud ühesuveliblikaid meil enam väga ei ole. Seda näitab kasvõi asjaolu, et praeguse seisuga meil ühtegi reisikorraldajat selles mustas nimekirjas ei ole. Mainiksin siinkohal veel, et enne reisile minekut peab tarbija saama reisiettevõttelt täieliku info nii viisade kui vajalike vaktsineerimiste ja võimalike ohtude kohta. Aga alati võib ka ise uurida, mis ees võib oodata.

Reisil olles tasub oma murega vist alati ka kohapealse reisikorraldaja poole pöörduda?
Jah, loomulikult. Teiseks tasub, kui reisil olles midagi juhtub, see olukord ka kohe fikseerida. Puhkajail on ju tavaliselt nutitelefonid ja fotoaparaadid kaasas. Kui näiteks on lubatud tubade koristust, aga seda ei ole või on kraanid katki või midagi muud häirivat, siis tuleks see kohe jäädvustada. Paketireisi puhul on alati esindajad kohapeal, kes ongi seal selleks, et aidata ja paljud probleemid saab niiviisi kiiresti ära lahendada. Ei tasu niisama vaikselt kannatama jääda ja oma reis sellega ära rikkuda.

Kliki, et kommenteerida

Pead postituse lugemiseks olema sisse logitud Logi sisse

Kommenteeri!

Loe veel - Intervjuud

Üles