Kontakteeru meiega

INTERVJUU | Olari Taal: Otsime oma teed, kuidas riiki paremaks teha

Foto: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES, PM/SCANPIX BALTICS

Intervjuud

INTERVJUU | Olari Taal: Otsime oma teed, kuidas riiki paremaks teha

Olari Taal: Valitsejatel on palju muresid, millest kõige suurem mure, kuidas saada tagasi valitud ja säilitada töökoht. Meil on sadakond kõrgepalgalist tippametnikku, kes ei tee suurt midagi peale selle, et ehitavad oma isiklikke elavandiluust torne, mida siis ise kangelaslikust kaitsevad. 

Küsisin teie kauaaegselt mõttekaaslaselt ja sõbralt Jüri Mõisat, miks ta Riigireformi Sihtasutusega ühines ja tema vastus oli, et Olari Taal kutsus ja ta ei saanud kuidagi keelduda. Kas nii nende 28 ettevõtja liitumine käiski, et mõjukas sõber kutsus sõpra ja polnud põhjust ära öelda?

Kui ta nii ütleb. (Pugistab naerda-S.N.) Aga tegelikult läksid kutsed laiali ikka mitme allkirjaga. Algatusrühma moodustasid selle ideega välja tulnud Jüri Raidla, Jüri Käo, mina ja ühel hetkel ka Rait Maruste.

Palun seletage ära, miks sellist asja üldse vaja oli. Kogu aeg on ju kõigil tasanditel räägitud, et vaja riigiaparaati vähendada, kulusid kokku hoida ja tulusid suurendada ja neid õiglaselt jagada, et meil, lihtkodanikel, parem elada oleks. Ja midagi on justkui tehtud ka. Suurel osal rahvast on siiski ammu mõõt täis, kas nüüd sai teil ka? Või saan valesti aru?

Jah, meil on riigiaparaati püütud paremaks teha küll ühest, küll teisest nurgast, aga tervikuna pole midagi muudetud. Ühiskonnas puudub seni ühtne arusaam, mis see riigireform üldse on. Selle alla on püütud kanda igasugused väikesed nokitsemised nii parlamendis kui politseis ja teistes riigiasutustes.

Oleme mõelnud, et riigikorraldusega on tegeletud Bismarcki aegadest peale. See oli 150 aastat tagasi, kui see mees nägi ette isegi pensionide maksmine neile, kes seda vajasid. See oli siis suur asi. Vahepeal on elu kõvasti edasi läinud ja näiteks tehnoloogia areng olnud lausa hüppeline. Samas pole riiklik korraldus sellele järele jõudnud. Võtame eeskuju Lääne-Euroopast ja räägime, kuidas ühes või teises riigis midagi paremini on. Aga kas me peame tegema nagu nemad? Ehk on meil võimalik hoopis oma tee valida?

Kui Eesti taasiseseisvus, oli meil hoopis teistsugune keskkond ja arusaam oma riigist. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus töötegijaid on vähem kui ülalpeetavaid ja see proportsioon halveneb. Lahkuvad tööjõulised inimesed ja siia jäävad need, keda vaja ülal pidada, mis tähendab, et riik võib lõpuks hoopis hääbuda. Aga kui riik kaob, muutuvad palju asjad mõttetuks. Metsa tagasi me ju ka enam minna ei saa.

Kõigest sellest on ammu juttu olnud ja mõeldud ka, kuidas riiki jätkusuutlikumaks muuta. Kas teile tundub, et nüüd on vaja palju jõulisem hüpe ära teha?

Absoluutselt. Meie ülesanne on välja pakkuda ideid ja teha ettepanekuid, mida siis poliitikud seadusandja abiga ellu hakkavad viima. Valmistame ette koguni eelnõude kavandid ja seletuskirjade teesid. Püüame ajada asja hästi konkreetseks. Praegu käib ideekorje ja tundub, et inimesi see huvitab. Jälgime kõikvõimalikke arvamusavaldusi pressis ja sotsiaalmeedias, kuulame, mis inimesed räägivad ja analüüsime.

Olete moodustanud sihtasutuse Riigireform üheks aastaks, Kas loodate, et saate selle ajaga hakkama?

Aasta on seepärast, et sellist asja saab meil teha ainult iga nelja aasta tagant. Loodame, et saame riigireformi kava valimiste ajaks valmis ja sellest kujuneb ajakirjanduse abiga järgmista valimiste põhiteema.

Kas saan õigesti aru, et ettevõtjad tulevad praegu oma vaimujõu, teadmiste ja kogemustega valitsejatele appi?

Ütleme nii, et valitsejatel on palju muresid, millest kõige suurem mure, kuidas saada tagasi valitud ja säilitada töökoht. Meil selliseid muresid ei ole ja püüame ühiste jõududega suunata asja selleni, et riigireformi lõpuks ometi ka tegelikult tegema hakatakse.

Mis on need põhiprobleemid, millega tingimata tegelema tuleb hakata? Üks neist on vist riigiaparaadi vähendamine? Ajakirjanikuna olen imestanud, kui palju on ministeeriumides asekantslereid ja erinevaid keskastme juhte, kes kõik justkui usinalt tegutsevad.

On olemas üldised asjad, olulised asjad ja ebaolulised. Meie oleme seadnud oma eesmärgiks tegeleda üldiste asjadega, mis on meie arvates kõige olulisemad. Mis riigiaparaati puutub, siis oleme täna öelnud, et seda võiks vähendada umbes poole võrra. Tegeliku arvu saame öelda novembris. Aga juba praegu on teada, et meil on sadakond kõrgepalgalist tippametnikku, kes ei tee suurt midagi peale selle, et ehitavad oma isiklikke elavandiluust torne, mida siis ise kangelaslikust kaitsevad. Suur osa nende energiast kulub ka omavahelisele võitlusele.

Viimasel ajal on räägitud näiteks töötukassa reservide kogumisest. Raha kuhjatakse ühte kohta kokku, samal ajal kui teises kohas sellest suurt puudust tuntakse.

Selleni me kindlasti oma töös ei jõua. Oleme lubanud, et detailidesse me ei lasku, aga eks tegelikult saab kõik alguse üldistest asjadest, mille lahendamisel hakkavad paljud väiksemad probleemid iseenesest lahenema. Me ei paku ka näiteks maksumuudatusi välja. Samas nõustun, et saatan peitub sageli just detailides.

Kas tõesti usute, et Eesti riigi reformimine teie visiooni järgi on võimalik?

Ei tea. Kui ei ole võimalik, no siis ei ole. Aga proovima ju ometi peab. Ega me ei valinud sihtasutusse inimesi kinganumbri ega ka mõne muu välise tunnuse järgi. Need inimesed olid asjast huvitatud ja valmis ka oma raha alla panema. Arvestasime, et andmekogumine, ekspertide kaasamine ja muu tehniline töö võiks maksma minna umbes 300 000 eurot.

Milline see ideaalne Eesti Vabariik välja võiks näha?

Õige Eesti riik on omaniku ehk siis kodaniku keskne. See tähendab suuremat kaasa rääkimise võimalust igaühele. Kindlasti peaks olema rohkem rahvahääletusi, mida meie põhiseadus täna ei soosi. Kui täna pannakse mingi küsimus rahvahääletusele ja rahvas arvab teisiti kui parlament, siis praeguse põhiseaduse järgi peab parlament laiali minema. Seetõttu ei pandagi meil asju rahvahääletusele. Me ei lähe põhiseaduse kallale, vaid teeme ettepanekuid selle paremaks muutmiseks. Sellal, kui meie põhiseadus välja töötati, kaalus mobiiltelefon umbes seitse kilo, nüüd kaalub see sada grammi ja sellega saab teha palju muudki peale kõnelemise. Kindlasti on vahepeal ühiskond muudeski asjades kõvasti targemaks saanud.

Kliki, et kommenteerida

Kommenteeri!

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Loe veel - Intervjuud

Üles