Kontakteeru meiega

INTERVJUU | Peep Siitam: Paldiskis saab hullumeelsed ideed ellu viia

Foto: PRIIT SIMSON, PM/SCANPIX BALTICS

Intervjuud

INTERVJUU | Peep Siitam: Paldiskis saab hullumeelsed ideed ellu viia

Ettevõtjaid koondava Team Paldiski juht Peep Siitam usub, et koostöös riigi ja kohaliku omavalitsusega on selles looduslikult väga heas kohas võimalik välja arendada üks Läänemere edukamaid tööstuspiirkondi, mis toob suurt kasu kõigile osapooltele.

Paldiski Ettevõtjate Liidu ja Team Paldiski juht Peep Siitam, teil oli hiljaaegu rahvusvaheline konverents nimetusega „Teistmoodi Paldiski”, aga teie mõtted ei piirdu vist üksnes selle piirkonnaga. Mida on Eestis laiemalt vaja teistmoodi teha?

Tegelikult käib kõik see, mida me Paldiskis teistmoodi teha tahame teha, suures plaanis kogu Eesti kohta. Eesmärk on suurendada rikkust nii, et kõik osapooled õnnelikud oleksid. Seal, kus asjad toimivad, pole mõtet torkida, aga kus midagi viltu, seal peab vaatama, kuidas paremini teha ehk kuidas asja parandada.

Majandus ilma investeeringuteta ei toimi. Kui vaatame praegu Eestis tehtavaid investeeringuid, siis nende hankimine käib põhiliselt neljal viisil ja siin pole vahet, kas raha tuleb välismaalt või kohalikelt ettevõtjatelt. Esimesel juhul aitab sõber sõbral muret lahendada ehk osutab talle mingi teenuse või aitab ettevõtet alustada. See on aegade algusest niiviisi toiminud. Paldiski olulisemad investeeringud on seni kõik sel põhimõttel tehtud. Võtame või Alexela või kalapüügiühistu erinevad projektid. Selle sõbralt sõbrale äri häda on selles, et meie äriajalugu on lühike, akumuleerunud kapitali määr võrreldes vanade majandustega väike. Teise variandi oleme nimetanud sekretäri kutseks. Kui ettevõtja otsib uut väljundit või tahab tehast ehitada, palub ta saata sekretäril kutsed ümber maailma palvega teha pakkumisi. See on see koht, kus kõik investeeringute pärast võitlevad ja mis edukatest üle jääb, selle saavad vähemedukad. Sel põhimõttel toimib praegu meie Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. See ei saa aga olla meie teele edukas, sest reeglina otsivad kõik kulueelist, aga meil Eestis see piirkonnana praegu puudub. Täna oleme oma tööjõult 40 protsenti kallim kui Läti või Leedu ja 20 protsenti kallim kui Poola.

Kolmas on juba pisut aktiivsem tegutsemise viis, mis näeb ette oma piirkonna turundamist, erinevates messidel ja konverentsil käimist. Näiteks läheb president ja räägib meie eelistest. Võimalik, et selle meetodiga kusagilt midagi ka näkkab, aga sel moel tekkinud väga säravaid edulugusid mina täna väga nimetada ei oska. Neljas variant, mida oleme Paldiskis juba rakendanud ja mida võiks kogu Eestis rohkem teha, on äriarendus. Meil on ettevõtlus olnud praegu selgelt ettevõtjate endi rida. Riigi suhtumine on, et tehke ja kui abi vajate, siis tulge küsima – ehk natuke saate. Mujal riikides arendavad riik ja kohalikud omavalitsused ärisid koos, meil mitte ja seetõttu paljud asjad ka kiratsevad.

Toon Tselluloositehase näite, mille idee sündis esimesest hetkest vigasena, sest kohalikku omavalitsust ei kaasatud piisavalt. Või võtame meie endi Eesti pump-hüdroakumulatsiooni projekti, millega alustasime aastal 2010 Muuga sadamas, aga millele me kuidagi Jõelähtme valla toetust ei saanud, nii et lõpuks pidime selle Paldiskisse kolima. Sellised suured asjad ei sünni, ilma et kohalik kogukond toetaks. Kuna paljud alustingimused määrab riik, siis on ka riigi osalemine algusest peale väga oluline. Poliitikud millegipärast meil kardavad koostööd ettevõtjatega. Mingil määral on süüdi ehk ka ajakirjanikud, kes kõikjalt korruptsiooni otsivad.

Väga oluline on kohalike eeliste ärakasutamine, mida me praegu Paldiskis teemegi. Asi, mis on võimalik Paldiskis, pole võimalik Tartus ja vastupidi. Mulle praegu tundub, et Paldiskis on võimalik igasuguseid heas mõttes hulle ideid ellu viia. See ongi teistmoodi koht. Siin on erilised looduslikud tingimused, aga ka väga avatud inimesed. See kõik võimaldab tekitada erinevaid sünergiaid. Ka mujal maailmas ringi käies torkab silma, et edukad on need riigid, kus kohalikud omavalitsused ettevõtluses osalevad. Paraku ei sõltu kohalike omavalitsuste sissetulek täna Eestis sellest, kuivõrd nad ettevõtlust arendavad ja seda tuleks kindlasti muuta.

Paldiskis on palju eelised tööstuse arendamiseks – eelkõige mere sügavus ja heade sadamate olemasolu, siis gaasitrassi maaletuleku koht, aga ka LNG Terminali ja Alexela toimimine. Ka maaga pole probleemi – seda jagub. Pikemaajalised plaanid näevad ette Läänemerele avameretuuleparkide rajamist. Praegu on seal arendamisel üle 30 gigawati meretuuleparki ja Eesti võiks samuti sellest ärist osa saada. Meil on taolisi tuuleparke esialgu vaid kaks – üks Hiiumaa ja teine Saaremaa ranniku lähedal. Põhjameres on see tee ammu läbi käidud ja meil tuleb sellest eeskuju võtta. Tuuleolud pole siin ju kehvemad kui Põhjameres. See on koht, kus võiks küsida, kelle asi see on, et 100 miljardit meres vedeleb. Riik saaks sellest kõige suurema ampsu, aga paraku läheb see lahku meil valitsevast suhtumisest, et las ettevõtjad ise teevad. See on üks neid tegevusi, kus negatiivseid mõjusid ei paista ja seetõttu ei tohiks ka rahvas vastu olla. Kui maailma suured tegijad siia oma baasid rajavad, saavad sellest tulu kõik – betoonitootjad, ehitajad, laevafirmad ja kõik teised teenuse pakkujad. Suured tegijad tuleb siia meelida, neile oma eeliseid tutvustada ja muuta neile siin ettevõtete loomine võimalikult lihtsamaks. Selleteemalisel konverentsil kiitsid Hollandi taolise sadama esindajad meie plaanid igal juhul heaks.

Kuidas Team Paldiski alguse sai. Kes sinna kuuluvad ja kas see nimekiri on avatud?

Lähtepunktiks oli, et koos Alexela ja Nelja Energiaga panime seljad kokku Paldiski Energiaühistus, et elektri hinda, mis oli seni naaberriikidest kõrgem, soodsamaks saada. Samas oli ka selge, et vaid ühele komponendile panustamine ei taga investeeringuid. Loogilise arenguna kasvas sellest välja investeeringuagentuur kuue liikmega, millega selle aasta algul ühines kohalik omavalitsus ja Paldiski Põhjasadam. Koostööd tehakse ka Tallinna Sadamaga.

Nüüd on Paldiski Ettevõtjate Liit välja kuulutanud suunatud pakkumistega hanke„Paldiski piirkonna ivestorpäringuteks väärtuspakkumise koostamiseks ja investorite leidmisekes“, mis tagaks vähemalt ühe investeerimisotsuse 2018. aastal ja kaks kuni kolm investeerimisotsust aastatel 2019-2020. Kolmeteist aasta jooksul tahavad Team Paldiski nime taha koondunud ettevõtted tuua piirkonda miljardi euro väärtuses investeeringuid ja luua 3000 uut töökohta.

Mulle isiklikult on oluline, et saan töötada iga päev sada protsenti Paldiski heaks, ilma et peaks sinna kohale minema. Ehkki Paldiski pole praegu ehk tööjõuressursi poolest just parimas olukorras, siis on see olukord kiiresti muutumas. Usume ka, et need 700 Paldiski elanikku, kes praegu Tallinna või Keilasse tööle käivad, tulevad tagasi, kui neile head tööd ja korralikku palka pakkuda. Juba praegu on Paldiskis ettevõtete keskmine lisandväärtus töötaja kohta kaks korda suurem kui mujal Eestis.

Millisena näete Paldiski kui linna tulevikku? Praegu meenutab see võõrale pigem nõukogude aega, kui kõik oli räämas ja lagunenud.

Nõus, et palju on veel teha, aga Paldiski juba on muutunud. Seal on sellist loodust, mida mujal Eestis ei olegi. Diskussioonid valdadega arengukava üle käivad veel, aga kindlasti on kavas ka sealsesse olmesse ja infrastruktuuri panustada. Minu isiklik seisukoht on, et see ongi teistmoodi koht teistmoodi asjade tegemiseks ja see eeldab boksist välja mõtlemist. Tuleb leida need just sellese paika sobivad ideed. Nüüd on just sobiv hetk käes, et tegutsema hakata. Aitab vaiksest nurgas nokitsemisest, aeg on hakata suuri asju tegema. Ja mitte ainult Paldiskis, vaid kogu Eestis.

Loe veel - Intervjuud

Üles