Kontakteeru meiega

INTERVJUU | Sirje Potisepp: Toidutööstus tunnetab suurt survet hinnatõusuks

Sirje Potisepp
Sirje Potisepp Foto: Toni Läänsalu/PM/Scanpix Baltics

Intervjuud

INTERVJUU | Sirje Potisepp: Toidutööstus tunnetab suurt survet hinnatõusuks

Nii piirikaubandus kui erinevate maksude tõus ja tööjõupuudusest tingitud ootused palgakasvule survestavad toidusektori ettevõtjaid toodete hinda tõstma, olgu siis tegu liha-, piima-, pagari- või joogitootjatega.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul kasvasid selle aasta esimesel poolel kulud toidu- ja joogitööstuses üle kahe korra kiiremini kui müügitulu, kogukasum vähenes poole võrra ning ettevõtete efektiivsus langes oluliselt. Üheks kasvu piduriks oli tema sõnul joogitööstus. Hea saavutusena märkis ta, et 30 protsenti toidusektori toodangust läheb eksporti ja selle maht on kasvanud viie protsendi võrra. See näitab, et oleme taastumas Venemaa vahepealsest embargost, millega said enim pihta meie liha- ja kalandussektor. Samas tõdes Potisepp, et uutele turgudele on järjest raskem minna, sest sinna pürivad ka kõik teised Euroopa riigid.

Kõige rohkem teeb toiduliidu juhile ja temaga koos kõigi ettevõtete juhtidele muret piirikaubandus. See ei puuduta enam mitte ainult joogitööstust, vaid üha enam kogu meie ettevõtlust, sest Lätist tuuakse lisaks alkoholile ja toidukaubale ka kütust, mööblit, seemneid, ehituskaupu ja palju muud. „Ei saa aru, miks ometi midagi ette ei võeta ja kes kannab vastutust selle vähemalt saja miljoni euro eest, mis välja on öeldud, kuid milline summa on tegelikult kordi suurem, mis Lätti viiakse,” lausus Potisepp.

Selle aasta märksõnaks on toiduliidu juhi sõnul suur surve hinnatõusule. Esiteks on tõusnud kõigi tootmise sisendite hinnad, millest olulisim on kütuse hinnatõus. Kallinenud on aga ka gaas, elekter, logistika ning kuuma suve tõttu tõuseb teravilja hind hinnanguliselt 30 protsenti. Survet hindade tõstmisele avaldab ka tööjõusektor – toidusektoris on palgad kasvanud juba seitse protsenti ja kuna need on muust ettevõtlusest madalamad, siis kasvavad tõenäoliselt veel. Kõik see väljendub toodete lõpphinnas.

Atria Eesti juhatuse liige Olle Horm rääkis sellest, et Aafrika seakatku oht ei ole veel kuhugi kadunud, jätkub pidev järelvalve ja bioohutusnõuete täitmine, mis seab tootmisele piiranguid. Sada tuhat siga, mis katku tõttu meil hukata tuli, on siiani puudu ja sealiha isevarustatuse tase jätkuvalt madal. Tegelikult ei kata me oma vajadusi ühegi peamise lihaliigi osas. Liha ja lihasaaduste kaubavahetuse bilanss on sügaval miinuses ja hullemaks läheb – 2018. aasta prognoosi kohaselt ulatub aasta lõpuks defitsiit üle 50 miljoni euro.

Ka Horm tõdes, et eksport on oluline, aga kahjuks pole lihatööstustel, mida eksportida. „Hoolimata kisast-kärast ja pidevast negatiivsest uudisvoost veganluse suunas söövad meie inimesed jätkuvalt liha samapalju, aga kodumaist liha meil kahjuks ei jätku ja seda tuleb sisse tuua,” tõdes ta. Euroopa Liidus jätkub samas massiivne sealiha ületootmine ja sisuliselt määrab ka kohaliku sealiha hinnaliikumise Hiina, kuhu võib lõputult eksportida. Kogu lihasektorile teeb sarnaselt teiste toidutööstustega muret teravilja ja muude tootmissisendite jätkuv kallinemine ja väljavaated Hormi sõnul praegu kuigi helged ei ole. Mis tööjõusse puutub, siis Lõuna-Eestis asuv Atria tehas juba kasutab võõrtöötajaid. Statistikast nähtub, et ainsana läheb meil hästi elusveiste eksport, mis pole aga kuigi mõistlik, sest liha väärindades saaks teenida märksa rohkem. Pealegi toome ise samal ajal veiseliha suurtes kogustes sisse.

Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul on praegu vesi ettevõtte toodangust ainsana kasvav tootegrupp, ennekõike looduslikud mineraalveed ja lisandväärtusega ehk maitsestatud veed. Muud joogid näitavad sesoonset mõju – erakordselt soe ja pikk suvi kasvatas karastusjookide turgu kümnendiku võrra, ehkki tegelikult on see segment pigem langustrendis. Kuna löögi alla on sattunud ka looduslik suhkur, siis vajavad mahlad hädasti kuvandikampaaniaid. Eksport on ka joogitootjate fookuses ja seda mitte niivõrd laienemise kui ellujäämise koha pealt. Lisaks piirikaubandusele teeb Härmsi sõnul alkoholitootjaile peavalu Soome turistide hulga vähenemine. Läti piirikaubanduse osakaal sisetarbimisest on õlle puhul 35 ja kange alkoholi puhul 30 protsenti. Kui enne aktsiisitõusu müüs Saku Lätti umbes pool miljonit liitrit alkoholi, siis tänavu 35 miljonit liitrit ja selle üle ettevõtte juhid õnnelikud ei ole, sest hind pole õiglane ega konkurentsivõimeline. „Kui hind oleks samaväärne, siis ei oleks ühelgi tarbijal mõtet nii kaugele üle lõunapiiri sõita. See on ju sama, kui näiteks Rimi müüks kaupa kaks korda odavamalt kui üle tee asuv Konsum ja kõik jookseksid sinna ostma,” märkis Härms. Soome turistide põhjustatud müügi langus on tänavu aga sõltuvalt tootegrupist poolteist kuni kolm korda. Kokkuvõttes ennustas ta seetõttu selle aasta käibe languseks kümme protsenti

Loe veel - Intervjuud

Üles