Kontakteeru meiega

INTERVJUU | Kas kinnisvara on praegu parem müüa või osta?

Foto: erakogu

Intervjuud

INTERVJUU | Kas kinnisvara on praegu parem müüa või osta?

Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul peaks nii kinnisvara soetamisel kui müügil lähtuma eelkõige oma sisetundest ja vajadustest, kuid alati tasub enne tehingu tegemist võimalikult palju infot koguda.

Kinnisvaraturult tuleb erinevaid signaale, seepärast küsin üle, kas praegu on kasulikum kinnisvara osta või müüa.

Alustame sellest, et mille jaoks on vaja müüa. Pigem kehtib täna müügi puhul reegel „Hoia ja oota!”. Kui tahad lihtsalt oma investeeringust lahti saada, siis pigem tasub oodata. Kõik märgid näitavad, et kui mingit makromajanduslikku jama ei tule, mille eest me muidugi kaitstud pole, siis tundub järgmiseks paariks aastaks nõudlust piisavalt olevat ja kinnisvara väärtus ei peaks justkui langema. Samal ajal tõusevad ehitamise hinnad suhteliselt kontrollimatult ja see hakkab paratamatult ka kinnisvara hindu kasvatama. Kui halbadel aegadel võib kinnisvara väärtus ka alla ehitushinna olla, siis turu heas faasis dikteerib ehitamise hind kinnisvara väärtust suhteliselt palju. Uusarendused sõltuvad sellest otseselt, samamoodi eramud. Kui veri veel päris tänavatel ei ole, nagu börsikeeli öeldakse, siis valgub ehitushinna muutus ehk tõus või langus peagi laiali üle terve riigi.

Kui ma aga tahan üht kinnisvara müüa ja teist osta ehk oma kodu vahetada? Soovin kolida näiteks oma kodulinna tagasi.

Siis ma küsin, miks sa seda tahad teha ja kui ütled, et tahad minna koju tagasi, siis on see nii tugev argument. Kui ikka on vaja, siis tuleb korter või maja ära osta. Ja kui ostmise eelduseks on see, et vana asi tuleb maha müüa, siis tulebki seda teha. On olemas investeerimise loogika, aga selle kõrval pole vähem oluline emotsionaalne pool. Kui inimene tahab koju tagasi, siis peab ta tegema kõik selleks, et see võimalikult kiiresti teoks teha, sest kunagi ei tea, mis juhtuda võib.
On olemas neli põhilist mootorit, mis kinnisvaratehinguid käivitavad, need on: sünnid, surmad, kokku ja lahku kolimised. Kõik need on seotud väga tugevate emotsioonidega, mis tekitavad vajaduse kinnisvaratehingute teostamiseks. Nende põhjal tuleb siis võimalikult mõistlik ja materiaalselt kaalutletud otsus langetada. Kinnisvara on tegelikult esmatarbekaup ja isegi siis, kui sa metsas telgid, teed seda ikka mingi kinnisvara peal. Samas on kinnisvara väga kallis esmatarbekaup ja isegi laenu saamiseks hädavajaliku omaosaluse kokku saamiseks tuleb noorel perel kõvasti pingutada. Ega neid, kes on suutnud säästa 50 000 eurot, meil kuigi palju ole.

Mis on need olulised asjad, mida korteri otsimisel silmas pidada, et alt ei läheks? Kas näiteks energiamärgis ja seinte mürakindlus on olulised?

Esmalt tuleb teha põhjalikku eeltööd. Huupi mööda objekte käimine ajab ainult pea kirjuks ja ei kergenda valikut. Mis mürasse puutub, siis on mul halb uudis – kõik korterid kostavad läbi. Või kui mõni ei kosta, siis ei suuda seda keegi kinni maksta. On vaid üksikuid maju, mille korterid on nagu konservikarbid, kuhu ei näe sisse aga kuule, mis seal toimub. Kuna aastal 2020 peavad kõik uued majad olema projekteeritud liginullenergia ehitisteks, siis hakkavad need tõepoolest tarbima oluliselt vähem energiat. Toon näite – kui ühel majal on korteri talvine küttekulu 150 eurot ja teisel 50 eurot, siis on see sada eurot võimalik pangal arvesse võtta laenu taotlemisel. Paarkümmend aasta tagasi ostsid ju inimesed autosid ka süvenemata kütusekulusse, aga täna on see muutunud üheks esimeseks küsimuseks, mida automüüjale esitatakse.

Eelkõige peaks potentsiaalset ostjat huvitava kõrvalkulud. Hoone peab olema kas ehitatud või renoveeritud nõnda, et kommunaalkulud võimalikult madalad oleks. See tõstab tulevikus selle vara väärtust oluliselt. Energiamärgis midagi muidugi näitab, aga mitte alati. Uut asja ostes meil väga palju muud infot ei olegi. Mis juba kasutuses olnud korterisse puutub, siis siin on võimalik arveid vaadata. Teiseks tasub uurida, kuidas ühistu toimib ja mis probleemidega maja kimpus on. Mina olen alati soovitanud ka naabrite uksele koputada, tutvustada ennast ja küsida, kuidas selles majas elada on, mis on hästi ja mis halvasti. See on kõige usaldusväärsem infokanal üldse, sest naabril pole põhjust valetada.

Kas korteri ostul tasub eelistada uut, äsja valminud maja või vana, niiöelda sisseelatud elupaika, mida hiljaaegu renoveeritud?

Mina ei kardaks renoveeritud korterit. Majal on ju sel juhul ajalugu olemas ja soovija saab vaadata, mis töid tehtud ja kes see ehitaja oli. Ka ühistu esimehelt või maja haldurilt saab küsida, mis tehtud ja mis veel tegemist vajab. Eks uue korteriga ole natuke sama lugu kui uue autoga – see on siis päris sinu oma ja sinu lõhn tuleb sinna esimesena sisse. Aga samas on uue korteri sisustamine parasjagu aja- ja energiamahukas. Kasutatud elamist soetades tuleb arvestada, et seal on juba keegi elanud ja tema jäljed on nii või teisiti sees – ei saa eeldada, et see läigiks kui prillikivi. Samas võid kasutatud korterit ostes saada kaasa üsna suure hulga mööblit ja muud kraami, nii et võid kohe sisse kolida ja elada. Vahel kolivad inimesed välismaale ja jätavad uue omaniku rõõmuks kõik maha – telerid ja digipuldid kaasa arvatud. Kui tekib küsimus, miks korter müügis on, võib ju selle siis esitada. Korralikud maaklerid tavaliselt infot ei varja ja nad ei tohigi seda teha.

Kas saate anda ka mõned soovitused maakleri valikuks? Kinnisvarafirmasid ja maaklereid on ju nii palju, et silme ees läheb kirjuks. Kuidas leida üle see hea maakler?

Kui isiklikud kogemused puuduvad ja ei oska kellegi vahel valida, siis soovitan võtta ühendust liidergruppi kuuluvate kinnisvarabüroodega ja korraldada hange, mis sisaldaks nii edukaks müügiks planeeritavate tegevuste nimekirja, pisikest turuülevaadet konkreetse vara kontekstis, eeldatavat müügihinda koos müügiperioodiga kui ka vahendustasu suurust. Nii on võimalik suhteliselt lihtsalt terad sõkaldest eristada.

Kliki, et kommenteerida

Pead postituse lugemiseks olema sisse logitud Logi sisse

Kommenteeri!

Loe veel - Intervjuud

Üles