Kontakteeru meiega

Mida teha, kui tunned end tööl alahinnatuna?

Kasulik

Mida teha, kui tunned end tööl alahinnatuna?

Teadagi ei tekita töörügamine erilist rõõmu, eriti siis, kui tehtud pingutus jääb teiste poolt märkamatuks. Kuidas aga tuua oma ponnistus teiste seas esile, jäädes maitsekuse piiridesse? Kellega tuleks rääkida, kui ei tunne end väärtustatuna? Ning kui olukord ei muutu, siis kui kauaks peaks samale töökohale jääma? Harvard Business Review pakub nendele küsimustele lahenduse.

Eksperdid räägivad

„Pole olemas hullemat tunnet, kui jääda oma töökohal nähtamatuks,“ sõnab Annie McKee, raamatu „Kuidas olla õnnelik tööl?“ autor. „Meil kõigil on inimlik vajadus olla hinnatud oma pingutuste tõttu ning kui kolleegid jätavad sinu panuse kahe silma vahele, tekitab see ilmselt tunde, justkui sa ei kuuluks nende sekka.“

Selline olukord võib tuua kaasa ka õigustatud mure oma potentsile vastava professionaalse arengu pärast. Tärkab eneses kahtlemine ning tasapisi kasvab peas mõte: kui keegi ei märka, mida ma teen, siis kuidas ma peaksin ametialaselt kõrgemale pürgima?

„Harvard Business Review Guide to Office Politics“ autor Karen Dillon märgib, et igaüks on võimeline taolist situatsiooni omalt poolt muutma. Tema sõnul leidub kuhjaga viise, mida rakendades tagatakse töökaaslaste tähelepanu ja mõistmine. Selleks tuleb leida diplomaatilisi viise oma hääle maksma panemiseks. Neil on teile mõned ideed.

Jää realistiks

Enne, kui astud ühtegi sammu, küsi endalt järgnevat: kas oled endale seadnud realistlikud ootused?

„Sa teed ju ometigi tegemist inimolevustega,“ sõnab Karen Dillon. „Isegi heade tagamõtetega ei pruugi kolleegid või juhendaja sinu pingutust märgata ning võtavad sinu tööd iseenesest mõistetavana.“ Siit Dilloni esimene soovitus: kui tunned end vähe väärtustatuna, tee „isiklik lakmuse test“ oma hiliste saavutuste põhjal. Küsi endalt: „Kas mu töö oli erakordne? Oli see teiste töökaaslastega võrreldes parem? Kui ma küsiksin selle töö eest preemiat, kas ma kõlaksin nõmedalt?“ Kui sa pole vastustes kindel, otsi kellegi teise arvamust – näiteks natuke vanema kolleegi või eakaaslase käest, keda sügavalt austad.

Räägi oma ülemusega

Kui su „üle keskmise“ pingutused jäävad oodatud tunnustuseta, soovitab McKee sel teemal oma ülemusega vestlust pidada.

Ilmselgelt leidub juhte seinast seina – mõnega saab jutuajamine olema kergem kui teisega. „Keskmine ülemus ei pööra tähelepanu inimlikele vajadustele,“ arvab McKee. „Kui sinu ülemus langeb viimati kirjeldatud kategooriasse, tasub mõista, et sellist inimest saa muuta, ent sul on võimalik saata talle signaal, et vajad oma saavutuste suhtes rohkem kahepoolset analüüsi.“  Kui su ülemus jääb skaalasse „keskpärane kuni hea“ (??), võib ta sind suure tõenäosusega kuulda võtta.

Muidugi tuleb olla oma lähenemises peenetundeline. „Ära mine ütlema: „Ma tahan, et mind väärtustataks rohkem,“ vaid kasuta järgmist lähenemist: „Ma soovin rääkida viimasest kolmest kuust ning mõista, millised on mu tugevused ning mida peaksin veel õppima,““ soovitab McKee.

Dilloni arvates on kasulik valmistada ette ka paar täpsemat näidet – näiteks kirjutada üles nimekiri oma hiljutistest saavutustest, mis aitaks ülemusele silme ette tuua mõttepildi sinu märkimisväärsest panusest. „Enamus ülemustest suhtuvad sellise listi olemasolusse meeldivalt,“ sõna Dillon.

Tee oma tiim nähtavamaks

Kui sa juhid tiimi, võiksid läbi mõelda selle, kuidas selgitada teistele oma grupi eksisteerimise põhimõtet ning selle väärtust, pakub Dillon. „Üldises ärevas elutempos ei pruugi kolleegid ega ülemus olla kursis sinu ametiposti üksikasjadega,“ arvab ta, soovitades tiimijuhil pidada ülemusega maha vestlus, kus rõhutatakse tiimi toimimise põhimõtteid, tööalaseid eesmärke ning viise, kuidas püütakse jõuda kõrgemale.

Mckee toob ka välja kavalad nõksud, kuidas tuua tähelepanu oma tiimi igapäevastele ponnistustele. „Tee kindlaks, et iga tiimiliikme nimi läheb valminud tööle kirja,“ sõnab McKee. „Sa tahad, et inimesed sinu juhendaja selja taga näeksid, millega sinu töögrupp vaeva on näinud.“ Kindlasti ei tasu saadud tunnustust ainult tagataskus hoida, vaid õigustatult töökaaslaste seas levitada. Ei tohi ka karta enda „liidristaatuse“ kuulutamist.

Mõnikord, kui pingutatakse selle nimel, et mitte kõlada ennast üle tähtsustavalt, jäädakse ilma heast võimalusest ausa ja õigustatud tunnustuse saamisest, leiab Dillon. Tema silmis on selline tendents levinud enam naiste kui meeste seas. „On igati normaalne kasutada sõna „Mina“ – „Mina saavutasin X ja Y eesmärgi ning olen tänulik toetusele, mida mulle pakuti.““

Tunnusta teiste panust

Üks viis kindlustamaks, et su enese töö ei jääks märkamata, on kiita ja väärtustada oma kolleegide pingutusi. „Olles inimene, kes märkab hästi tehtud tööd, võid sa olla oma organisatsiooni töökultuuri muutja,“ arvab McKee.

Kui sinu ülemus ei anna positiivset tagasisidet, räägi oma tiimiga läbi, kuidas üksteist järjepidevalt motiveerida. McKee soovitab luua normid, mis aitavad saavutada grupis suuremat ühtsustunnet: „Kui kolleeg annab omalt poolt märkimisväärse panuse või lõpetab ühe tööetapiga, võiks kõik peatuda nanosekundiks ning näidata üles rõõmu teiste saavutustest,“ soovitab ta, toonitades aga, et seda tuleb teha siiski mõistlikkuse piires. „Ülemäärane tänamine ja tunnustamine kahandavad selle idee tegelikku sõnumit,“ sõnab Mckee. „Kasuta oma otsustusvõimet. Küsi endalt, kas ja kes väärib tõsiselt teiste seast esile tõstmist.“

Kehtesta ennast

„Kuigi tunda end tööl hinnatu ja väärtustatuna on imeline, ei saa oodata, et kogu su motivatsioon tuleks vaid au osutamisest, tunnustamisest ja üldsuse tänumeelsusest,“ arvab Dillon. Seesmised motiveerijad on palju võimsamad.

„Sa pead püüdma leida tähendust töö enese seest,“ nõustub ülaltooduga ka McKee. „Lõpuks tekib ikkagi vajadus eemalduda välise valideerumise vajadusest. Tõeline eneseteostus tuleb igaühe enda seest.“ Ta soovitab pingutada enese kiitmise koha pealt: „Katsu leida aega iga töönädala lõpus, peegeldamaks enese jaoks, mis läks hästi ning mis mitte nii väga,“ soovitab McKee, lisades, et selline harjutus aitab mäletada, milles oled andekas ning miks sa lõppkokkuvõttes seda tööd üldse teed. „Ole ettevaatlik, et sa ei kukuks negatiivsesse mõtterežiimi, kus korrutad endale jätkuvalt kõike, mida tegid valesti. Märgista ära enda võidud.“

Kaalu edasi liikumist

Kui tunned end jätkuvalt alahinnatuna oma ettevõtte poolt, võib see olla sinu jaoks märk, et sa pole õiges kohas. „Me kõik võime jääda erinevatel põhjustel toppama töö juurde, mis pole meie jaoks ideaalne,“ sõnab McKee. Kui oled katsunud muuta töö enda jaoks rahuldavamaks ning su meetodid pole oodatud tulemust andnud, võib olla tõesti kätte jõudnud aeg, kus peaksid otsima uut ametiposti.

Kliki, et kommenteerida

Pead postituse lugemiseks olema sisse logitud Logi sisse

Kommenteeri!

Loe veel - Kasulik

Üles