Kontakteeru meiega

Arenguseire Keskus: Eesti tööturg seisab valikute ees

Johanna Vallistu, Eesti Arenguseire Keskus. Foto: Arno Mikkor / Riigikogu fotoarhiiv
Johanna Vallistu Foto: Arno Mikkor / Riigikogu fotoarhiiv

Uudised

Arenguseire Keskus: Eesti tööturg seisab valikute ees

Arenguseire Keskus pakub välja neli erinevat stsenaariumit, mis puudutavad meie majanduse ja tööturu võimalikke arenguid, tuues välja erinevate valikute plusse ja miinuseid, et algatada ühiskonnas avalikku debatti ja olla valmis ühe või teise variandi realiseerumiseks.

Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu ütles uurimissuuna “Tööturg 2035 – tööturu tulevikusuunad- ja stsenaariumid” tulemusi esitledes, et neli erinevat varianti on välja töötatud selleks, et pakkuda materjali aruteludeks, kuidas peaksime tulevikus toimima ühe või teise stsenaariumi toimima hakkamisel.

Vallistu sõnul selgus uuringust, et 2030. aastate keskpaigani saab Eestis pensioniea ja haridustaseme tõusu ning suurema lõimumisega tööealise rahvastiku vähenemist üsna hästi kompenseerida. Hõivatute arvu võib stabiliseerida sisserände ja sündimuse kasv. Kiirelt areneva tehnoloogia tingimustes kasvab surve pidevõppe pakkumiseks ja tuleb olla valmis talente kaasama igalt poolt maailmast. Tuleb olla valmis selleks, et sotsiaalmaksu laekumist vähendavad platvormitöö, iseendale tööd andjate osakaalu kasv ja osaajaga töö levik. Samas ei ole töökohtade kadumine nullsummamäng, sest töökohti lisandub kõrge ja madala oskustasemega segmentides ja neid kaob madala ja keskmise oskustasemega, peamiselt rutiinse töö segmendis. Selge on ka see, et ilma töörändeta on majanduse edasine areng võimatu.

Esimese stsenaarium, mille nimetuseks on Isearenev Eesti, tähendab seda, et tehnoloogial on valdavalt töökohti loov efekt ja tööränne on suletum. Selle puhul hakkab kimbutama talendipuudus ja sellest tulenevalt leiab aset majanduse aeglane struktuurne muutus. Tekib tugev surve täiend- ja ümberõppeks, mille rahastamises on tööandjad valmis osalema virtuaalsete globaalsete meeskondade loomisega. Eesti võib muutuda tehnoloogiliseks järellonkijaks ja pikas vaates võib tekkida väljarände surve.

Selles stsenaariumis on ambitsioonikatel kõrgelt kvalifitseeritud töötajatel head töövõimalused. Majajääjaid on vähe, tööelu on võrdlemisi mugav ja turvaline, kuid palgad jäävad teistele riikidele alla. Võib tekkida töötus madala kvalifikatsiooniga töötajate seas. Uutele ärimudelitele ülemineku tõttu võib majanduskasv takerduda.

Talendikeskus Tallinn, nagu on nimetatud teist stsenaariumi, puhul on tööränne eelmisest avatum. See tähendab kiiret tehnoloogilist arengut ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate koondumist pealinna. Süveneb töö tasustamise ebavõrdsus ning madalat kvalifikatsiooni nõudvate ja väga spetsialiseerunud töökohtade osakaalu kasv. Ohuks on, et kasvab rahulolematus ühiskondliku ja piirkondliku ebavõrdsusega. Alluva-ülemuse suhted on kadumas ja ettevõtlikkus on oluline. Globaliseerunud tööturg annab senisest suuremad võimalused lühiajalisteks ja projektipõhisteks töödeks. Virtuaaltöö levik tähendab valikuvabadust töö asukoha osas. Töörände võimalused eri riikidesse on head. Samas tuleb arvestada rahvusvaheliste töörändajate tekitatud suurema konkurentsiga. See stsenaarium loob head eeldused majanduse kiireks arenguks.

Kolmanda stsenaariumi puhul, mis on saanud nimeks Rändajate maailmaküla, on algul iseloomulik vähene uuenduslikkus ja madalama kvalifikatsiooniga inimeste ulatuslik sisseränne, mille tulemusel tekib ettevõtetes madala ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajate seas kõrge töötuse tase. Selline olukord esitab väljakutse nii lõimumisele kui sotsiaalse turvavõrgu loomisele riigis. Palgakasv madala ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajate seas pidurdub. Rutiinsed töökohad hakkavad kaduma, üha suurem roll on ümberõppel ja ettevõtlikkusel, selleks et leida uus töö või olla iseendale tööandjaks. Kõik see tähendab pikas perspektiivis Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemist.

Stsenaariumi Uus tööilm iseloomustab rutiinsete töökohtade kadumine automatiseerimise ja robotiseerimise tulemusel, kuid ka vähene innovaatilisus, mida võimendab talendipõud. Uusi töövõimalusi pole kuigi palju. Toimub inimeste ühiskondliku staatuse ümbermõtestamine, nii et selle keskmes ei ole töö ja töökoht. Lahenduseks võib olla isiku- ja mugavusteenuste pakkumine ning loomevaldkonna ettevõtlus. Ambitsioonikate kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele võivad kodumaised arenguvõimalused olla piiratud. Ühiskondliku staatuse lahtisidumine tööst ja töökohast annab võimaluse harrastada erinevaid eluviise ja kuuluda erinevatesse kogukondadesse, leppides madalama ainelise heaoluga. Majanduskasvul on sellises olukorras piiratud võimalused.

Arenguseire Keskuse uuringute juhi Meelis Kitsingu sõnul võimaldavad need stsenaariumid analüüsida erinevaid alternatiive ja mõelda, mis juhtub siis, kui üks või teine võimalus vähema või suurema tõenäosusega realiseerub. „Räägime neljast suhteliselt võrdsest stsenaariumist, mis kõik sisaldavad nii positiivset kui negatiivset. Mõnes mõttes on tegu ideaaltüüpidega, mis näitavad ära, mis võib juhtuma hakata, et olla valmis ka erinevate poliitikate kujundamiseks riigis,” selgitas ta. Varem on taolisi stsenaariume teinud ja nende realiseerumise tõenäosust prognoosinud Tuleviku Uuringute Instituut Erik Tergi juhtimisel.

Loe veel - Uudised

Üles