Kontakteeru meiega

Balti riigid nõuavad Euroopa Komisjonilt toetuste ühtlustamist

Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES/SCANPIX
Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja juhi Roomet Sõrmuse sõnul pole meie tootjate konkurentsipositsiooni nõrgendamiseks mingit õigustust. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES/SCANPIX

Uudised

Balti riigid nõuavad Euroopa Komisjonilt toetuste ühtlustamist

Baltimaade põllumajandustootjad saatsid sel nädalal Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Phil Hoganile pöördumise, milles väljendatakse sügavat muret komisjoni ettepaneku üle vähendada aastatel 2021-2027 oluliselt maaelu arengu poliitika ELi poolseid eraldisi. Jätkuvalt on Balti riikide põllumajandustootjatele probleemiks ka liiga suured erinevused erinevate liikmesriikide otsetoetuste tasemetes.

Pöördumises märgitakse, et komisjoni ettepanek põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamise osas valmistab pettumust, sest Balti riikide tootjate toetuste tase jääb ka tulevikus alla 80% taseme võrreldes ELi keskmisega, ilma et oleks lootust olukorra märkimisväärseks paranemiseks järgmise eelarveperioodi lõpuni. Eesti, Läti ja Leedu põllumehed ei suuda mõista, miks peaksid otsetoetused ka tulevikus liikmesriikide vahel 2-3 korda erinema.

Kulud kõrgemad, toetused madalamad

„Meie tootjate konkurentsipositsiooni nõrgendamiseks pole mitte mingit õigustust. Tootmiskulud meie piirkonnas on ELi keskmisest tunduvalt kõrgemad, kuid toetused märkimisväärselt madalamad. Otsetoetuste madal tase paneb küsimärgi alla keskkonnahoiu kavade rakendamise ning ka noorte huvi põllumajanduse vastu,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Kirjas märgitakse ka, et Balti riikide jaoks on väga oluline olnud maaelu arengu poliitika, mis on panustanud nii maapiirkondade majanduse elavdamisse kui ka põllumajanduse keskkonnameetmetesse. „Maaelupoliitika vahendite kärpimine on vastuvõetamatu,“ rõhutavad kirjale alla kirjutanud üheksa põllumajandusorganisatsiooni juhid.

Eestile eraldatavad vahendid väheneksid 15%

Ka Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Baltimaade üks olulisimaid eesmärke endiselt otsetoetuste tasemete kiirem võrdsustamine, et lõpetada praegune ebavõrdne konkurentsiolukord. „Me leiame, et liikmesriikidevahelise ühtlustamise ettepanek ei ole piisavalt ambitsioonikas. Praegu on näiteks Eestis põllumajandustootmise kulud ühiku kohta 30% kõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt, samas oli aga otsetoetuste määr hektari kohta 2017. aastal 44% madalam kui EL-i keskmine. Sarnane olukord on ka Lätis ja Leedus,“ sõnas minister Tamm.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt vähenevad aastatel 2021-2027 Eestile eraldatavad maaelufondi vahendid käesoleva perioodiga võrreldes 15%. Eesti otsetoetuste tase hektari kohta jõuaks komisjoni ettepaneku kohaselt 2027. aastaks vaid ca 76%-ni ELi keskmisest.

Loe veel - Uudised

Üles