Kontakteeru meiega

Balti riigid sõlmisid Rail Balticu kolmanda rahastusleppe

Rail Balticu vastane meeleavaldus. FOTO: EERO VABAMÄGI/Eesti Meedia/Scanpix
Rail Balticu vastane meeleavaldus. FOTO: EERO VABAMÄGI/Eesti Meedia/Scanpix

Uudised

Balti riigid sõlmisid Rail Balticu kolmanda rahastusleppe

Balti riigid sõlmisid möödunud nädala reedel leppe Euroopa Komisjonilt 110 miljoni toetuseuro saamiseks Rail Balticu ehitamise toetamiseks, teatab BNS. Enamus järjekorras kolmandast rahaeraldusest läheb Leedule.

Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) makstavast toetusest läheb 98,4 miljonit Leedule, 6,9 miljonit Lätile ja 5,1 miljonit Eestile. Lisaks sellele peavad riigid ise panustama vastavalt 17,2 miljonit eurot, 1,1 miljonit eurot ja 900 000 eurot, seisab pressiteates.

Euroopa Ühendamise Rahastu toetuse abil on võimalik liikuda edasi ehitustöödega Leedus lõigul Kaunas-Leedu/Läti piir, sisaldades sillaehitust üle Nerise jõe ning raudteele ligipääsuteede rajamist kogu lõigu ulatuses, samuti alustada Eestis ettevalmistavaid töid ehituse tarbeks Pärnu-Läti piiri lõigul.

Ühtlasi võimaldab CEF lisatoetus projekteerida Lätis raudteelõik Upeslejasest Vangažini ja muuta asjaajamist sujuvamaks.

Euroopa Komisjon otsustas möödunud aasta juuli lõpus eraldada Rail Balticu projektile kolmandas taotlusvoorus mõeldud 110 miljonit eurot; toetuslepingud oli toona plaanis allkirjastada hiljemalt novembris.

Eelnevalt on kolm Balti riiki ja RB Rail AS allkirjastanud Rail Balticu ehitamiseks Euroopa Ühendamise Rahastuga kaks toetuslepingut. Koos 2018. aasta 13. juulil sõlmitud kolmanda lepinguga on Euroopa Liidu abikõlbulike kulude koguväärtus Rail Balticu projekti raames olnud ligikaudu 824 miljonit eurot. CEF panus tulevaste tegevuste majanduslikuks toetuseks on seejuures maksimaalselt 683 miljonit eurot, mis moodustab 85 protsenti kõigist abikõlbulikest kuludest.

Koos möödunud reedel Euroopa Liidu innovatsiooni ja võrkude rakendusameti (INEA), kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Läti transpordiministeeriumi ning Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud leppega on Rail Balticu projekti raames Läti abikõlblike kulude ulatus 303 miljonit eurot, Leedul 286 miljonit eurot ja Eestil 235 miljonit eurot, millest Euroopa Komisjoni toetus moodustab vastavalt 247, 242 ja 194 miljonit eurot.

Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.

Loe veel - Uudised

Üles