Kontakteeru meiega

Bioneer: mis on päikesekreemi toimeained?

Päikesekaitse. Foto: Tomas Salas / Unsplash
UV-kiirguse eest pakub parimat kaitset varjus olemine. Foto: Tomas Salas / Unsplash

Uudised

Bioneer: mis on päikesekreemi toimeained?

Päikesekaitse on laiem mõistekui ainult päikesekreemi kasutamine, kirjutab portaal Bioneer. Kuidas kaitsta end ja lähedasi lõõmava päikese eest? Millised ained päikesekreemides võivad olla kahjulikud?

Riigi Ilmateenistuse sõnul suureneb UV-indeksi väärtuse kasvades oht inimese nahale ja silmadele ning kahjustused on kerged tekkima. UV kiirguse päevadoosid on meie laiuskraadidel suuremad suvel, kevadisest pööripäevast kuni sügisese pööripäevani. UV-indeksil saab silma peal hoida Ilmateenistuse veebilehel.

Keskpäeval tasub püsida toas

Kõrge UV-indeksiga ajal tasuks päikese käes viibimist täiesti vältida. Südameapteegi veebilehe sõnul saab keskmine eestlane UV-indeksi 3 puhul põletuseni küündiva doosi 50 minutiga, indeksi 6 puhul kaks korda lühema ajaga, 25 minutiga.  UV-kiirguse eest saab end ja väikelapsi osaliselt kaitsta ka pikkade õhuliste riiete, laia äärega mütside ja päikeseprillidega.

Kui aga päikese kätte on vaja minna, peaks oskama värvikirevatest päikesekaitsekreemidest endale ka sobivaim leida. Aineid, mis päikesekaitsekreemis tagavad kaitse UV-kiirte eest, on kahte liiki: füüsikalised blokaatorid ja keemilised blokaatorid. Alljärgnevalt toome välja portaali Bioneer.ee selgitused päikesekaitsekreemide koostisainete kohta.

Füüsikalised blokaatorid

Füüsikalised blokaatorid on mineraalid, mis on peene pulbri kujul. Nendeks on tavaliselt titaandioksiid (titanium dioxide) ja tsinkoksiid (zinc oxide). Kreem, milles peenestatud mineraalid sees, moodustab nahale kaitsekihi, millelt UV-kiired tagasi peegelduvad või hajuvad.

Füüsikaliste blokaatorite peamiseks miinuseks peetakse seda, et kreemid võivad jätta nahale valge või heledama kihi. Sellised kreemid on nahal tihti nähtavad, kuna osakesed ei imendu. Kaitse võib hõõrudes kergelt maha tulla.

Füüsikaliste blokaatoritega ning nahasõbralikuma koostisega päikesekaitsekreeme on kõige rohkem võimalik leida erinevates ökopoodidest ja internetist.

Keemilised blokaatorid

Keemilised blokaatorid on ained, mis naha sisse imendunult absorbeerivad UV-kiirgust. Enamus laiatarbepoodides müüdavatest kreemidest on keemiliste blokaatoritega. Enamuses on tegu sünteetiliste kemikaalidega, mis imenduvad hästi ja seetõttu võivad need ka vereringesse jõuda.

Peamiste keemiliste blokaatorite hulka kuuluvad:

  • aminobensoehape ehk PABA (4-aminobensoehape – 4-aminobenzoic acid, PABA) ja selle derivaadid (padimaat O – padimate O);
  • tsinnamaadid (2-etüülheksüül-4-metoksütsinnamaat – octyl methoxycinnamate; oktokrüleen – octocrylene);
  • antralinaadid (mentüülantranilaat – menthyl anthranilate);
  • bensoonid (oksübensoon – oxybenzone, BENZOPHENONE-3; dioksübensoon – dioxybenzone, BENZOPHENONE-8; sulisobensoon – sulisobenzone, BENZOPHENONE-4, avobensoon – avobenzone, BUTYL METHOXYDIBENZOYLMETHANE, müüginimi mõnikord ka Parsol 1789, Eusolex 9020, Escalol 517);
  • salitsülaadid (2-etüülheksüülsalitsülaat – Octyl salicylate);
  • kampri derivaadid (Benzoate-4, Mexoryl SX – Terephthalylidene Dicamphor Sulfonic Acid, müüginimi mõnikord ka Ecamsule);
  • bensotriasoolid (Tinosorb).

Mõned keemilised blokaatorid võivad laguneda kokkupuutel UV-kiirgusega ja reageerida teiste kreemi toimeainetega. Nad võivad põhjustada ka nahaärritust, kuna imenduvad nahka. Osa keemilisi blokaatoreid kaitseb nahka UVB-kiirguse eest (tsinnamaadid ja bensoonid), osad UVA-kiirguse eest (bensoonid ja antranilaadid), kuid siiski vaid lühema lainepikkusega kiirguse eest.

Loe päikesekaitsekreemide ja muu kosmeetika koostisainetest veel MTÜ Balti Keskkonnafoorumi koostatud infovoldikust.

Loe veel - Uudised

Üles