Kontakteeru meiega

Eesti majanduse tervis püsib hea

Uudised

Eesti majanduse tervis püsib hea

Konjunktuuriinstituudi majandusanalüütikutest ekspertide üksmeelsel hinnangul on Eesti majanduse olukord hea ja püsib sellisena veel vähemalt pool aastat, kuid endiselt on probleemiks oskustööjõu nappus.

Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul saame majanduse heast seisust rääkida juba viimased kolm kvartalit. „Oleme oodanud sellist majanduskasvu ja tundub, et tõusulaine, mis meidki kaasa haarab, on praegu kogu maailmas,” tõdeb ta. Oluline on seejuures, et 88 protsenti oma arvamuse andnud ekspertidest leidais, et head majanduskasvu saame nautida ka kuue kuu pärast.

Hea uudis on seegi, et suuresti on majanduskasvu taga investeeringute suurenemine ja eratarbimise kasv, millele eksperdid samuti jätku ennustavad. Hästi läheb ka kõigil Eesti suurematel ekspordipartneritel Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus, kusjuures mõnevõrra on paranenud isegi Venemaa majandusseis.

Pudelikaelaks on meil jätkuvalt oskustööjõu puudus. Ettevõtjad ütlevad, et meil ei jätku IT-spetsialiste, finantsjuhte, häid rahvusvahelise kogemusega firmajuhte ja teisi kõrgelt haritud töötegijaid. Probleemina nähakse ka vähest ja ühekülgset innovatsiooni. Oluline mahajäämus on tööstuse automatiseerimises ja robotite kasutamaises. Eksperdid nimetasid ühe probleemina ka madalat rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis johtub nii meie maksusüsteemi muudatustest kui siiani vohavast bürokraatiast.

Valdkonniti on suure tõusu taga ehitus, mis on nüüd pärast kiratsemist taas hoo sisse saanud. Ehitajate teatel on neil nelja kuu lepingute portfell käes. Aasta alguse omapärana nurisesid soojade talvedega ära hellitatud ehitusettevõtjad ilmastikuolude üle, mis tänavu rajatiste ehitamist ei soosinud. Samuti kimbutab seda valdkonda kvalifitseeritud tööjõu nappus. Nõudlust jagub ja hinnad tõusevad, aga pole, kes tööd teeks. Riigi jaoks on kindlasti oluline ehitushindade tõus, mida prognoosib kolmandik firmadest. „Ehitamine on Eestis praegu kallis ja kallimaks läheb,” tõdeb Josing.

Ehkki tarbijate kindlustunne on üldiselt kasvanud, on kaubanduses kindlustunne madalam kui oli aasta tagasi. Seda põhjendas Josing ühelt poolt jätkuva hinnatõusuga, mis on muutnud tarbijad poeleti ees järjest valivamaks ja teisalt e-kaubanduse kiire arenguga. Kolmanda tegurina mainis ta piirikaubandust, mis ei puuduta ainult alkoholi ja mis mõjutab eriti Eesti lõunaosa. Ka kaubanduskeskuste laienemine mõjub negatiivselt, sest iga uus keskus tõmbab kliente teistelt. See aeg, kus kliente sai ära võtta väikestelt poodidelt ja turgudelt, on tänaseks möödas ja nüüd konkureerivad suured kaubanduskeskused omavahel.

Ehkki tarbijate kindlustunne oli aasta kahel esimesel kuul mitmete hinnatõusude ootuses madalavõitu, siis märtsis see kasvas ja inflatsiooni ootused on mõnevõrra langenud. Võrdlusena – Soome ja Rootsi tarbijad tunnevad ennast meist palju paremini. Majanduses kehtib reegel, et kui tarbijate kindlustunne on hea, siis on sinna riiki ka parem eksportida.

Mis toidukaupade hindu puudutab, siis need on olnud viimasel ajal väga kõikuvad. Aastaga on kõige enam kallinenud või, kanaliha, munad ja köögiviljad. Konjunktuuriinstituudi kogutava põhitoidukaupade korvi maksumus ühele neljaliikmelisele perele oli märtsis rekordiliselt 75 eurot. Kõrgete hindade tõttu ei tõuse ka toidukaupade läbimüük.

Väga hea uudisena oli märtsis esimest korda neid peresid, kes suudavad oma sissetulekutest midagi säästa, rohkem kui neid, kes elavad peost suhu. Nii et inimeste kindlustunne on kasvanud, mis näitab ühe olulise indikaatorina kogu majanduse seisukorda.

Kommentaar
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo:
Eesti majandus on täna väga heades vetes. Mis ei tähenda, et peaksime kõigega rahul olema. Kui võrdleme ennast Põhjamaade või Lääne-Euroopaga, siis on meil veel pikk tee käia. Kuni meie majandus ei kasva aastas vähemalt kolm protsenti praeguse kahe asemel, on meil väga keeruline neile järele jõuda ja me ei peaks sellega leppima. Kolm-neli protsenti võiks olla norm ja me ei peaks selle juures hirmutama inimesi buumi jutuga.

Õnneks oleme tänaseks oma majanduse kännu tagant lahti saanud ja nii ettevõtjate kui tarbijate majandususalduse indeks on kõrgem kui kunagi varem. See annab lootust, et ettevõtjad julgevad ka rohkem investeerida ja tulevikku panustada.
Kui Swedbank tegi hiljuti küsitluse oma klientide hulgas, siis selgus, et mullu investeeriti kolmandiku võrra rohkem ja 92 protsenti lubas ka tänavu investeeringutega jätkata. See on väga hea uudis. Et meie majanduse tootlikkus kasvaks, peaksime rohkem automatiseerima ja digitaliseerima ning tegelema teadusarendusega. Siis me ei vaja nii palju tööjõudu ja jaksame töötajaile ka rohkem palka maksta. Selle tulemusena oleksime konkurentsivõimelisemad ja suudaksime ka mujalt oskustööjõudu siia meelitada. Valitsus peab omalt poolt sellele kaasa aitama.

Kliki, et kommenteerida

Pead postituse lugemiseks olema sisse logitud Logi sisse

Kommenteeri!

Loe veel - Uudised

Üles