Kontakteeru meiega

Euroopa Komisjon: milleks meile GDPR?

Andmekaitseinspektsiooni juht Viljar Peep. FOTO: ERIK PROZES / POSTIMEES / SCANPIX
Andmekaitse Inspektsiooni juht Viljar Peep näeb, et andmete kaitsmise väljakutsed on sarnased nii Eestis kui mujal Euroopas. FOTO: ERIK PROZES / POSTIMEES / SCANPIX

Uudised

Euroopa Komisjon: milleks meile GDPR?

Euroopa Liidu uued andmekaitse-eeskirjad on rahvasuus tuntud ka inglise keelse lühendi “GDPR” järgi. Andmekaitse-eeskirjad pakuvad suuremat kontrolli selle üle, kuidas isikuandmeid kogutakse ja kasutatakse, selgitab Euroopa Komisjon tänases pressiteates.

Kui te lähete veebipoodi, esitate oma maksudeklaratsiooni või kasutate sotsiaalmeediat, võite nüüd olla kindlam kui kunagi varem, et teie esitatud andmed on kaitstud. Uued ELi eeskirjade pakuvad võimalust kontrollida, kuidas organisatsioonid teie isikuandmeid kasutavad. Samuti on tagatud see, et neil on kasutusel uus kord andmete kaitsmiseks ja lekete vältimiseks.

Eeskirjad kogu ELile

Uued eeskirjad kehtivad kogu Euroopa Liidus, olenemata sellest, kus andmeid töödeldakse ja kus organisatsioon paikneb. Ka ELi-välised ettevõtted, kelle sihtrühmaks on ELi kodanikud, peavad neid järgima. Seega ei ole vahet, kas eelistate kohalikku või ostate välismaalt – teie õigused ja kaitse jäävad samaks.

„Peamised väljakutsed, millega ettevõtted Eesti kontekstis silmitsi seisavad, on tegelikult peaaegu samad mis teistes Euroopa riikides: andmete teisaldatavus, mõju hindamine, tagamine, et kõik protsessid ja dokumendid on vastavuses uue andmekaitseõiguse seadusega,“ ütleb Eesti Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep.

Pooled eestlastest ei usalda veebiettevõtteid

Iga päev kasutab internetti üle 250 miljoni eurooplase. Selle käigus jagavad nad suures koguses isikuandmeid. See avab ukse paljudele võimalikele riskidele, nagu loata avalikustamine, identiteedivargus või ahistamine.

Kümnest eestlasest kaheksa tunnevad, et neil ei ole täielikku kontrolli oma isikuandmete üle ja viis ütlevad, et nad ei usalda veebiettevõtteid. Lisaks tunneb kümnest inimesest kaheksa muret selle üle, et mobiilirakendused ilma nende nõusolekuta andmeid koguvad, ja viis selle üle, mis viisil ettevõtted võivad neile avalikustatud teavet kasutada.

Kuigi määrusega kehtestatakse üksikisikutele konkreetsed õigused, sõltub nende õiguste kasutamine siiski inimestest endist. Kui te arvate, et teie andmekaitseõigusi on rikutud, võite pöörduda teie andmeid omava organisatsiooni poole. Nemad peavad vastama teie järelepärimisele põhjendamatu viivituseta ja tasuta. Samuti on teil õigus esitada kaebus oma riigi andmekaitseasutusele või pöörduda kohtusse.

Kliki, et kommenteerida

Pead postituse lugemiseks olema sisse logitud Logi sisse

Kommenteeri!

Loe veel - Uudised

Üles