Kontakteeru meiega

INTERVJUU | Kliimamuutustega kohanemiseks tasub toodangut mitmekesistada

Martti Mandel Foto: Maaeluministeerium
Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna peaspetsialist Martti Mandeli sõnul peame arvestama erakorraliste ilmastikunähtuste sagenemisega. Foto: Maaeluministeerium

Intervjuud

INTERVJUU | Kliimamuutustega kohanemiseks tasub toodangut mitmekesistada

Sel suvel oleme uudiste vahendusel olnud justkui maailmalõpu-filmi alguse tunnistajateks: kaadrid tuhandetel hektaritel möllavatest metsatulekahjudest, üleujutustest ja mudalaviinidest laias maailmas vahelduvad murelike teadetega põua käes kokku kuivavast kodumaisest põllumajandusest. Kas see ongi paljuräägitud kliimamuutuste hirmuäratav algus? Räägime Maaeluministeeriumi spetsialisti Martti Mandeliga põuast ja sellest, mis Eesti põllumajandusega edaspidi saama hakkab.

Mitmed teadlased seovad käimasolevat põuda kliimamuutustega. Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Martti Mandel, kas võib arvata, et säärased ootamatute ilmadega suved on meie põllumeeste uus reaalsus? Kuidas riik põllumajandust siin toetada saab?

Teadlased toovad kliimamuutuste mõjuna välja nii keskmise temperatuuri tõusu kui ka erakorraliste ilmastikunähtuste sagenemise. Eestis tähendab see näiteks põuda, külma- ja kuumalaineid, üleujutusi ning torme. Erakorraline ilm mõjutab ka meie taime- kui loomakasvatajaid: põud toob kaasa saagi vähenemist ja terade formeerumise häireid, liigne vihm raskusi saagi koristamisel. Lisaks võib kliima soojenemine kaasa tuua ka uute taimekahjustajate ja loomataudide leviku.

Nii pikaajalised trendid kui ka viimaste aastate ilmastikuolud näitavad, et kliimamuutustega kohanemine ning riskide maandamine põllumajandussektoris on järjest olulisem. 2016. aastal valmis Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava, kus põllumajanduse valdkonnas on konkreetsete tegevustena toodud näiteks põllumajandustoodangu mitmekesistamine ja maaparandussüsteemide ajakohastamine.

Riik omalt poolt aitab põllumeest sellistes olukordades otsesemate ja kaudsemate meetmetega. Otsetoetused, mida käesoleval aastal makstakse 133 miljoni euro ulatuses, aitavad põllumehele tagada stabiilse sissetuleku. Lisaks jätkab Vabariigi Valitsus täismahus üleminekutoetuste maksmist, mida sel aastal põllumehele makstakse 18 miljoni euro ulatuses.

Maaelu arengukava pakub võimalusi põllumehe jaoks oma riske maandada ja tulevikuks paremini valmis olla. Selleks on erinevaid investeeringutoetusi, nt investeeringud maaparandusse, sh niisutussüsteemidesse. Lisaks on edaspidi põllumehel läbi maaelu arengukava võimalik saada põllumajanduskindlustustoetust, mis võimaldab ka saaki kindlustada ja kindlustusmakseid hüvitada.

Mida saavad põllupidajad ise teha, et kliimamuutustega kohaneda?

Riigi kõrval on riskide maandamisel väga oluline roll ka põllumehel endal. Esimeseks võimaluseks kliimamuutustega kohanemisel on toodangu mitmekesistamine, kasvatades erinevaid meie kliimatingimustesse sobivaid taimekultuure ja -sorte ning tegeledes võimalusel ka loomakasvatusega. Sel viisil on võimalik saagi langus teatud määral kompenseerida alternatiivsete sissetulekutega.

Kuna erakorraliste ilmastikunähtuste ja nende sagenemisega peame arvestama ka tulevikus, siis võimalusel tuleks parematel aastatel varuda piisavalt kapitali, et raskemad aastad üle elada. Oluline on kasutada ka võimalusi, mida pakuvad investeeringutoetused ja põllumajanduskindlustustoetus.

Hea meel on selle üle, et põllumehed järjest enam sellele ka mõtlevad ja põllumeeste teadlikkus on järjest suurem. Omalt poolt proovime sellele koos oma teadusasutuste, nõuandesüsteemi ja sektori esindusorganisatsioonidega läbi põllumeeste koolitamise kaasa aidata.

Kas on viise, kuidas põllumajanduse kaudu kliimamuutusi leevendada?

Võrreldes energeetika või transpordiga on põllumajanduses kliimamuutuste leevendamise ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused oluliselt väiksemad. Sel aastal valmis uuring kulutõhusate kliimameetmete kohta. Põllumajanduses osutusid kõige perspektiivikamateks meetmeteks haritavate turvasmuldade viimine püsirohumaaks, otsekülv, täppisväetamine, mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega ja talvine taimkate.

Üks perspektiivikas suund võiks olla ka taastuvenergia osakaalu suurendamine põllumajanduses, mis võimaldaks lisaks kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ka kulude kokkuhoidu.

Loe veel - Intervjuud

Üles