Kontakteeru meiega

Majutusasutustele teeb muret välisturistide, eriti soomlaste arvu vähenemine

Mida väärtustab külastaja majutusasutuse juures enim (vastanute hinnangud, %). Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

Uudised

Majutusasutustele teeb muret välisturistide, eriti soomlaste arvu vähenemine

Eesti turismikorraldajatele ja sel alal tegutsevatele ettevõtjatele teeb muret välisturistide, eriti aga nende põhimassi moodustavate soomlaste arvu mõningane kahanemine ja kiiresti kasvavad tööjõukulud, mis vähendavad kasumlikkust.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhi Verni Loodmaa sõnul pole turismisektori puhul, mida ta hellitlevalt külalislahkustööstuseks nimetab, oluline mitte ainult otsene panus Eesti majandusse, mis moodustab seitse protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust, vaid ka selle laiem roll ettevõtluse mootorina kogu riigis. Mis puutub valimiste eel poliitikute hambusse tõusnud turismimaksu, siis soovitab ta kohalikel omavalitsustel seda hoolega kaaluda ja tuletab meelde, et praegune seadusandlus sellist käiku ei võimalda ja seda tuleks siis muuta.

Paljudes Euroopa riikides on kehtestatud majutusele ja toitlustusele madalamad maksumäärad, sest kogu maailm võitleb turistide endale saamise pärast. Erand pole siin ka Eesti. Majutuse käibemaksu alandamine üheksale protsendile on andnud juba tulemusi ja seda tuleks edaspidi rakendada ka toitlustusele, mis on väga tööjõumahukas tootmisharu. Pealegi on kõik meie naaberriigid juba seda teed läinud või minemas.

Siseturism on hea, aga sellest ära ei ela

Loodmaa sõnul teeb turismisektorile praegu muret välisturistide arvu kahanemine selle aasta kaheksa kuu andmetel võrreldes eelmise aastaga. Suurim on langus olnud soomlaste osas. Ühtpidi on hea, et Soome majandus õitseb, sest soomlased saavad ka siin rohkem kulutada, aga teiselt poolt võimaldab see paljudel naaberriigist kaugemale reisida. „Selle aasta turismi mootoriks saame pidada siseturismi kasvu, mis iseenesest on ju tore, aga ekspordi suurendamiseks oleks vaja ka rohkem välisturiste,” lausus ta, lisades, et hotellitubade hinnad ei ole meil muu Euroopaga võrreldes sugugi kallid.

Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul võimaldas äsja avalikustatud ulatuslik uuring pilgu heita Eesti turismindussektoris toimuvale ja võrrelda praegust olukorda nelja aasta tagusega. Tema hinnangul on tegu valdkonnaga, mis mõjutab kogu Eesti majandust, sest turistid tarbivad siin väga erinevaid teenuseid ning majutusasutused annavad tööd ehitusfirmadele, mööblitööstusele ja teistele ettevõtetele. Eesti majutusasutuste käibemaksu erisuse kohta ütles ta, et see on Euroopa kontekstis pigem normaalsus. Tavamaksumäära kasutavad praegu vaid kolm riiki: Taani, Slovakkia ja Suurbritannia, kus nõudlus hotellide järele on kindlasti suurem. Toitlustuses on erisusi vähem, kuid paljud riigid on neid siiski rakendanud.

Väliskülaliste kulutused Eestis on aastatega kasvanud ja suuremad on need vaid sellistes hea kliima ja pika hooajaga riikides nagu Malta, Kreeka, Horvaatia, Bulgaaria, samuti Luksemburg, kus on väga palju ärituriste. Välisturistide osakaal Eesti majutusasutustes on küll 64 protsenti, kuid see on pisut kahanenud, samas on siseturism kasvanud. Võrdluseks – Poolas on välisturiste vaid 20 protsenti. Nii Loodmaa kui Josing tõdesid, et välisturistid on Eesti majutussektori ellujäämiseks äärmiselt olulised.

Kõige rohkem välisturiste tuleb Soomest, seejärel Venemaalt ja Saksamaalt. Kui vaadata näiteks juulikuud viimase kolme aasta lõikes, siis oleme kaotanud 30 000 turisti, mida on päris palju. „Kui see trend jätkub, siis on põhjust häirekella lüüa ja vaadata, mis on valesti tehtud ja mis annab teisiti teha,” lausus Josing. Praegu koonduvad välisturistid suures osas Tallinna ja kindlasti tuleks neid meelitada mujalegi minema. Pärnu ja Saaremaa oma spaadega on praegu pealinna järel esirinnas, aga meil on veel palju huvitavaid kohti, kuhu turistid harva satuvad. Eurostati andmetel on Eesti hinnatase majutuses ja toitlustuses Euroopa omast 15 protsenti madalam ja see peaks turismi soosima.

Robotid voodeid veel ära ei tee

Kuna kulutused, eriti tööjõukulud pidevalt tõusevad, siis tuleb teha pingutusi kasumlikkuse tõstmiseks. Üks võimalus on kasutada infotehnoloogia rakendusi, aga igal pool seda teha ei saa. „Ükski robot teie voodit korda ei tee ja vannituba ära ei pese hotellis,” tõi Josing näite. Meie majutussektori kasumlikkus on madalam Eesti ettevõtluse keskmisest. Ka Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes on see näitaja meil madalama poole peal. Surve palkade tõstmiseks on suur ja tuleb mõelda, kuidas selles olukorras ellu jääda.

Hotellitubade täitumus meil väga halb ei ole – juulikuus oli see 75 protsenti ja see on pisut parem kui 2014. aastal. Aga meil on regiooniti väga suured erinevused, mõnel pool on täituvus ka 14-16 protsenti, millega on väga raske majutusasutust käigus hoida ja osa neist tegutsevadki aastas vaid paar-kolm kuud. Siin saaks Josingu sõnul kaasa aidata igasugused regionaalsed meetmed, millega toetatakse kohalike, aga ka rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist, mis rahvast kohale tooks. Lisaks peaksid majutusasutused tegema pingutusi enda turundamiseks ja võimaluse piires ka investeerima, selleks et tingimusi parandada ja uut inventari soetada.

Hotellijuhtide küsitlusest selgus, et riigilt oodatakse üheksa protsendi suuruse käibemaksumäära säilitamist, lisaks soovitakse sama maksu langetamist toitlustusäris, sest paljud riigid on seda teed juba läinud. Toitlustusteenuste käibemaksumäära langetamise kogemus Soomes näitas, et järgnenud aastatel Soome toitlustussektori majandusolukord ja investeerimisvõime paranesid. Samas hindu muutis antud maksumuudatus vähe. Kasuks tuleks ka paremad transpordiühendused muu maailmaga ja võimaluste loomine konverentsiturismiks, mis tooks siia palju jõukaid väliskülalisi.

Eesti turismisektori tänane seis

  • Turismisektor moodustab koos kaudsete mõjudega üle 7 protsendi Eesti sisemajanduse kogutoodangust.
  • Eestis on 766 majutusettevõtet, neist 85 % on väikesed – alla 9 töötajaga
  • Välisturistide osakaal Eesti majutuses moodustab 64 protsenti.
  • Eestit külastas 2017. aastal 6,1 miljonit välisturisti, kes kulutasid siin hinnanguliselt 1,44 miljardit eurot.
  • Majutusettevõtete müügitulu oli 2016. aastal 290 miljonit eurot, lisandväärtust loodi 123 miljonit eurot ja hõivatud oli üle 7000 inimese.
  • Müügitulu majutussektoris on viimastel aastatel kasvanud, kuid kasumlikkus on vähenenud. Sektori rentaablus oli madalam nii Eesti ettevõtluse keskmisest (6%) kui Euroopa Liidu keskmisest.
  • Majutusasutused ise hindasid oma majandusolukorda enamasti rahuldavaks (63 %), 27 % heaks ja 10 % halvaks.
  • Käibe kasvu võimalusi piiravad kõige enam kõrge konkurents (59 % ), ebapiisav nõudlus (51 %), tööjõu puudus (45 %), samuti liiga kõrged maksumäärad (42 %), sisendite hinnatõus (37 %) ja jagamismajanduse konkurents (34 %).

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

Loe veel - Uudised

Üles