Kontakteeru meiega

INTERVJUU | Mesinduse olukord on sooja suve kiuste nukker

Maire Valtin kontrollib olukorda tarus. Foto: Maire Valtini erakogu.
Maire Valtin kontrollib olukorda tarus. Foto: Maire Valtini erakogu.

Intervjuud

INTERVJUU | Mesinduse olukord on sooja suve kiuste nukker

Eesti mesi on üks turu parimaid, sest meil on säilinud looduslikud niidud ja rahvuspargid, räägib mesinike nõustaja ja Eesti Mesinike Liidu liige Maire Valtin. Kuigi meetootmises on sel aastal parem seis kui eelnevatel, on nõustaja sõnul sel aastal aga taimekaitsevahendite väärkasutamise tõttu ka rohkem mesilaste massilist hukkumist.

Mesindusnõustaja ja Mesinike Liidu liikme Maire Valtini sõnul on Eesti mesi üks turu parimatest, sest meil on säilinud veel looduslikud niidud, rahvuspargid ja raiesmikud, kus on väga mitmekesine taimestik. Tänu sellele on meie mesi paljude taimede nektarite segu. Selle hulgas leidub ka palju ravimtaimede nektarit, mistõttu nähakse Eesti mett rahvameditsiinilise abivahendina. Kuigi soe ilm on mesilastele meeltmööda, ei ole selle aasta põud ka neile lust ja lillepidu.

Kiirelt õitsevad taimed vähendavad korjet

“Mesilastele meeldib soe ja see aasta mesinduses on kindlasti parem kui kolm eelnevat,” ütleb Valtin. Küll aga õitsevad taimed sellise kuumusega väga ruttu ära ja nektarit kauaks ei jätku. “Hiiumaal kadus nektarikorje juba juuli alguses. Tavalistel suvedel, kui vihma sajab aeg-ajalt, kestab nektarikorje isegi veel augusti alguses,” räägib mesindusnõustaja.

Õietolmu leidsid mesilased siiski piisavalt, et mett jätkuks nii järelkasvule kui mesinikele ja meesõpradele. Valtini sõnul said mett said kõik mesinikud, kes usinasti oma tiivuliste sõprade eest hoolitsesid: “Mõnel pool rohkem, mõnel pool vähem aga ilma ei jäänud keegi.”

Putukatõrjevahendi väärkasutus toob tarudesse leina

Olgugi, et mett jätkub, on sel suvel mesilates ka palju kurbust. Taimekaitsevahendite pritsitud põldudelt õietolmu ja vett otsimas käivad mesilased võivad sealt tagasi tulla nõrga või surevana. Kuumuse tõttu suurest osast sissetulekust ilma jäänud põllumajandustootjad üritavad oma saaki võimalikult palju kaitsta ning lubamatult palju pritsides ei pruugita mõeldagi, mis see mesilastele kaasa toob. Soojad ilmad on põldudelele toonud kahjureid ka rohkem kui tavaliselt, mistõttu põllumehed on usinamad pritsima.

“Mesilaste massilist hukkumist on tänavu tõesti rohkem kui varasematel aastatel ja seda põhiliselt putukatõrjevahendi Danadim väärkasutamise tõttu,” ütleb Valtin. Dimetoaati sisaldav Danadim 40EC on mesilastele surmavalt mürgine taimekaitsevahend, mis on ka varasematel aastatel Eestis mesilaste massilise hukkumise põhjustanud. Mesilaste kaitsmiseks on keelatud Danadimi kasutamine nii rapsil kui viljapõldudel, kus leidub õitsvaid umbrohtusid.

Danadim ka eelmiste suvede masshukkumiste taga

Nii 2013. kui 2014. aastal toimunud masshukkumiste taga oli aga keelust üle astumine – mõlemal korral oli Danadimi kasutatud rapsipõldudel, mille kollastel õitel mesilased ringi sumisesid. “Need taimekaitsevahendid on küll Eestis turule lubatud, kuid kumbagi pole lubatud kasutada rapsil. Mesilaste hukkumise põhjustas seega taimekaitsevahendi kasutamisnõuete rikkumine,” kirjutab kurvast juhtumist Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Jan-Roland Raukas.

Dimeteoaadi mõju mesilastele uurinud teadlased on leidnud, et mürgi mõju ei ole hukutav ainult korjemesilastele. Kuna korjemesilased ei taju mürgi olemasolu korjes, viivad nad enda teadmata seda ka tarusse, kus see põhjustab vastsete surma.  Kuumuse tõttu suureneb taimemürgi mõju tarudele veelgi, kuna kuumaga otsivad mesilased vett igalt poolt. “Kui see veetilk juhtub olema pritsitud põldudel, maisi või teravilja lehe kaenlas, siis kindlasti on see mesilase tervist kahjustav,” ütleb Valtin.

Valtini sõnul saab lahenduseks olla selle taimekaitsevahendi täielik keelustamine. “Mesilaste suur suremus talvitumisperioodil näitab, et nende immuunsüsteem on keskkonnareostuse tõttu jäänud palju nõrgemaks. Kui me tahame, et tolmeldajad ellu jääksid ja ökosüsteemist ei langeks välja suur hulk tolmeldamist vajavaid taimi, on keelustamine vajalik.”

Riik jätab mesinikud õnnetuses üksi

Kui mesilaspere sureb või kaotab lennumesilased, on see mesinikule tohutu õnnetus. “Kui meie pered eelmisel aastal surid, ütles maaeluminister meile, et on olemas võlaõigusseadus ja pöörduge kohtusse. Kohtutee on aga mesinikule ikka väga kallis. Väga paljud mesinikud on lihtsalt käega löönud, kuna olukord on lootusetu. Ametnike arvates on see kõiki seadusi silmas pidades normaalne. Riik lihtsalt jätab mesinikud oma õnnetuses üksi,” kurvastab Valtin.

“Läksin oma jutuga emotsioonidesse, aga mesinikud on siin tõesti vaeslapse rollis, sest korjemaid jääb aina vähemaks. Mesiniku elukutse annaks tööd maal paljudele inimestele ja aitaks lahendada tööhõive probleemi, aga riigi tugi keskkonna puhtuse eest võitlemisel on selleks ülioluline,” lisab ta.

Mesilased kui kanaarilinnud kaevanduses

Mesilaste poolt tehtav tolmeldamistöö on vajalik nii keskkonnale kui ka põllumajandusele. Peamistest põllumajandussaadustest kuni 70 protsenti viljub tänu mesilaste tolmendamisele. Võrrand on üllatavalt lihtne – mida vähem mesilasi, seda vähem saaki; mida vähem saaki, seda kõrgemad toiduhinnad. Kui võrrandisse lisada veel kliimamuutustest tingitud põua- ja uputuskahjud, on tulevikumuusika päris nukker.

Mesilindude massiline hukkumine toob meelde kanaarilinnud, kelle surm näitas kaevuritele gaasimürgituse lähedalolu. Kas ühiskond aga märkab, mida mesinikud räägivad?

Valtini sõnul on naaberriigid mesinduse tähtsusest aru saanud ning mesinikele makstakse tarutoetust. “Meie mesinikud on seda küsimas käinud täpselt nii kaua, kuni mina olen mesinik olnud – kakskümmend kaks aastat. Raha ei ole, on aga alatine vastus. Sel aastal on lõpuks veksel välja visatud, et järgmisel aastal toetus siiski tuleb. Valimiste aasta ju,” ütleb Valtin.

Kuidas aga saaks igaüks mesindust ja mesinikke toetada? “Iga eestlane võiks omale leida oma mesiniku, kellelt maitsvat ja korralikku Eesti mett osta. Kindlasti on kodust ostes hind soodsam,” ütleb Valtin. “Nii nagu põhjanaabrid reklaamivad ja eelistavad kodumaiseid tooteid, nii võiksid ka eestlased oma tootjaid toetama hakata.”

Loe veel - Intervjuud

Üles