Kontakteeru meiega

Mida toob tulevik Eesti lambasektorile?

Lambakasvatus Eestis. Foto: PM/SCANPIX BALTICS/MARGUS ANSU
Lambakasvatusel on ka täita oluline roll maastike hooldamisel ja loodusväärtuste säilitamisel. Foto: PM/SCANPIX BALTICS/MARGUS ANSU

Uudised

Mida toob tulevik Eesti lambasektorile?

Maaeluministeeriumi eestvedamisel koostati esimest korda arengukava Eesti lambakasvatussektorile, teatas ministeerium täna. Ministri sõnul pakub arengukava võimalusi lisandväärtuse kasvatamiseks.

„Eesti lambakasvatust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid, kuid lambakasvatussaaduste tootmise tasuvus on madal. Sektori arengule kaasa aitamiseks koostatigi arengukava,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Lisaks on arengukava allkirjastamine märgilise tähendusega, sest varem pole lambakasvatussektori jaoks arengukava koostatud.“

Hetkel tasuvus madal

Maaeluministri sõnul on lambakasvatussektoril potentsiaali. „Looduslikud tingimused on Eestis lammaste pidamiseks sobivad. Kui praegu on tootmise tasuvus madal, siis arengukavas kirjeldatud lisandväärtuse andmisega on võimalik seda muuta.“ Ta lisas, et lambakasvatussaaduste tootmise kõrval on lambakasvatusel täita oluline roll maastike hooldamisel ja looduskaitseliste väärtuste säilitamisel ning maapiirkonna mitmekesise elukeskkonna säilimisel ja kestlikkuse tagamisel.

Koostatud arengukava aastateks 2018‒2023 keskendub küsimustele, kuidas tagada lambaliha ühtlaselt hea kvaliteet, populariseerida selle tarbimist Eestis, suurendada koostööd sektoris tegutsejate vahel ja anda toormele lisandväärtust.

Eesti lambaliha eksport väike

Lambakasvatussektoris eksporditakse põhiliselt eluslambaid ning Eesti päritolu lambaliha eksporditakse vähe. Lambaliha eksporditi 2017. aastal 73 tonni; sellest kõigest 13 tonni oli Eesti päritolu. Eesti päritolu liha eksporditi peamiselt Rootsi (97%) ning vähesel määral Soome (2%) ja Lätti (1%). Viimaste aastate võrdluses imporditi Eestisse kõige enam lambaliha Uus-Meremaalt (65%), Hollandist (14%) ja Saksamaalt (9%).

Eestis on esindatud 27 erinevat lambatõugu, kellest enim levinud on eesti tumedapealine lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimasel kümnendil on lammastega majapidamiste arv küll vähenenud, kuid mahetootmisega tegelevate majapidamiste osakaal on suur.

Arengukava töötasid koos ministeeriumiga välja Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Tõulammaste Aretusühing, Kihnu Maalambakasvatajate Selts, Eesti Lambakasvatajate Ühistu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Maavillane.

Loe veel - Uudised

Üles