Kontakteeru meiega

Ringmajandus ennustab prügila-ajastu lõppu

Ringmajandus, prügilate surm. Foto: Erik Prozes/PM/SCANPIX BALTICS
Euroopa riigid loodavad ringmajanduse meetoditega lõpetada prügilate domineerimise jäätmekäitluses. Foto: Erik Prozes/PM/SCANPIX BALTICS

Uudised

Ringmajandus ennustab prügila-ajastu lõppu

EL liikmesriigid kiitsid mail lõpus heaks jäätmekäitluse alased eeskirjad, mis põhinevad ringmajandusel, kirjutab Keskonnaõiguse Keskus. Ringmajanduse põhimõtte kohaselt püütakse materjalide ja toodete väärtust säilitada võimalikult kaua ning viia sel moel jäätmeteke miinimumini.

Vastu võetud meetmetega soovitakse vältida jäätmeteket ning oluliselt suurendada olme- ja pakendijäätmete ringlussevõttu, kui nende teket vältida ei saa. Uued eeskirjad ennustavad jäätmete prügilasse ladustamise järkjärgulist lõpetamist. Samuti tugevdatakse jäätmehierarhia rakendamist ning soodustatakse majandusvahendite (nt laiendatud tootjavastutuse) süsteemide kasutamist. Avaldame Keskonnaõiguse Keskuse ekspertide selgitused eesootavatele muudatustele.

Uued reeglid, uued eesmärgid

Uute reeglitega seati eesmärgid nii olme- kui pakendijäätmete ringlussevõtule. Ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamise moodus, kus jäätmetes sisalduvaid materjale kasutatakse tootmises uuesti kas esialgsel või uuel otstarbel (nt saab paberit ümber töödelda, klaasi ümber sulatada jne).

Olmejäätmete valdkonnas on ringlussevõtu eesmärk, et 2025. aastaks on ringlusse võetud 55% jäätmetest, 2030. aastaks 60% ja 2035. aastaks 65%. Pakendijäätmete osas seati nii üldine eesmärk kõigi pakendijäätmete ringlussevõtuks kui ka pakendijäätmete materjalide kaupa eraldi. Kõikidest pakenditest peab ringlusse minema 2025. aastaks 65% ja 2030. aastaks 70%. Paberi ja kartongi puhul on vastavad määrad 75% ja 85%, puidul 25% ja 30%, plastil 50% ja 55%, klaasil 70% ja 75%, raual 70% ja 80% ning alumiiniumil 50% ja 60%.

Prügilate-ajastu lõpp

Eesmärgiks on ka jäätmete prügilasse ladustamise järkjärguline lõpetamine, sest selline tegevus võib saastada nii vett, mulda kui ka õhku. Aastaks 2035 peab prügilasse ladustatud olmejäätmete kogus vähendama selliselt, et prügilasse suunataks mitte rohkem kui 10% kõikidest tekkinud olmejäätmetest.

Vastu võetud meetmed näevad ette ka uued jäätmete liigiti kogumise reeglid. Need tuginevad praegustele paberi ja kartongi, klaasi, metallide ning plasti liigiti kogumise eeskirjadele, kuid täiendavalt tuleb koguda liigiti 2022. aastaks ohtlikud kodumajapidamisjäätmed, 2023. aastaks biojäätmed ja 2025. aastaks tekstiilid. Seeläbi parandatakse liigiti kogutud jäätmete kui teisese toorme kvaliteeti ja suurendatakse selle kasutamist.

Loe Keskkonnaõiguse Keskuse veebist ka sellest, millist vastukaja uued eesmärgid liikmesriikidelt pälvisid.

Loe veel - Uudised

Üles