Kontakteeru meiega

Salasigarettide tarbimine väheneb Eestis jõudsalt

Majandus.ee: Philip Morris. Foto: REUTERS / PETR JOSEK
77% Eestis müüdavatest võltsitud sigarettidest ja salasigarettidest pärinevad Venemaalt ja Valgevenest. Foto: REUTERS / PETR JOSEK

Uudised

Salasigarettide tarbimine väheneb Eestis jõudsalt

Värskest uuringust selgub, et 2017. aastal tarbiti Euroopas ligi 45 miljardit ebaseaduslikku sigaretti, teatab rahvusvaheline mõttekoda RUSI. Eestis on võrreldes 2013. aastaga sigarettide must turg vähenenud poole võrra. 

Eestis vähenesid võltsitud sigarettide ja salasigarettide mahud 2017. aastal 21 protsenti, mille põhjuseks peetakse tugevat piirikontrolli ja julgeolekuasutuste tööd. Võrreldes 2013. aastaga on salaturg Eestis vähenenud poole võrra – 350 miljonilt sigaretilt 180 miljonile sigaretile. Sellele vaatamata jääb salaturu tõttu Eesti riigieelarvesse laekumata ligi 26 miljonit eurot aastas.

Põhiliselt Venemaalt ja Valgevenest

77 protsenti võltsitud sigarettidest ja salasigarettidest, mis Eestisse jõuavad, pärinevad Venemaalt ja Valgevenest. Tuntuimad brändid, mis Valgevenest ja Venemaalt üle piiride jõuavad on Bayron ja NZ. Põhiliseks mõjutaks, miks Venemaalt ja Valgevenest sigaretid Eestisse jõuavad on hind – mõlemas riigis on sigaretipaki hind aktsiisimäärade tõttu ligi kaks eurot odavam.

Kuigi võltssigarettide ja salasigarettide mahud Eestis vähenevad, on võrreldes 2016. aastaga suurenenud 35 protsendi ulatuses legaalne piirikaubandus, kust riik maksutulusid ei saa. Võrreldes möödunud aastaga on näiteks suurenenud ligi kaks korda Lätist toodud sigarettide arv. Legaalselt võib Euroopa Liidu Schengeni riikidest tuua maad mööda üle piiri 800 sigaretti, kolmandatest riikidest nagu Venemaa ja Valgevene aga kuu aja jooksul 40 sigaretti.

Eestist viiakse sigarette välja põhiliselt Soome, mille mahud on olnud viimastel aastatel võrdlemisi stabiilsed ulatudes 270 miljoni sigaretini aastas. Eestist (legaalselt) ja Venemaalt pärinevad sigaretid moodustavad 46 protsenti Soome salasigarettide turust.

Langus ka ülejäänud Euroopas

Kuigi sigarettide salaturg on Euroopas endiselt suur probleem, siis 2017. aastal ebaseaduslike sigarettide tarbimine vähenes – seda 7,4 protsendi võrra võrreldes mullusega. RUSI hinnangul oli üheks põhjuseks julgeolekuasutuste hea töö aga ka koordineeritud tegutsemine EL idapiiril, et takistada peamiselt Ukrainast ja Valgevenest salasigarettide tarnimist. Samuti mängis olulist rolli Euroopa majanduse võrdlemisi hea käekäik, mille tõttu eelistati rohkem tarbida legaalseid tooteid.

Vaatamata positiivsetele üldnumbritele jätkus mõnedes riikides – näiteks Suurbritannias, Balti riikides ja Rumeenias – ebaseaduslike sigarettide tarbimine endiselt suurtes kogustes. Nendes riikides kasutasid salakaubavedajad ja võltsijad ära sigarettide suurt hinnaerinevust ELi mittekuuluvates ja ELi riikides.

Uuringu taga tubakafirmad

Uuringu tellijaks oli RUSI, kvantitatiivsed andmed kogus KPMG oma iga-aastase aruande Project SUN kaudu. See on ainus omataoline aruanne, milles uuritakse igal aastal ebaseaduslike sigarettide tarbimise ulatust ja vorme kogu Euroopa Liidus, Norras ja Šveitsis, mis võimaldab teha võrdlusi aastate kaupa.

Sel aastal analüüsis RUSI lisaks olulisi suundumusi ja arenguid mustal turul, sealhulgas interneti ja postisüsteemi kasutamist sigarettide ebaseadusliku kaubanduse hõlbustamiseks. RUSI sai uuringutoetust ettevõtetelt British American Tobacco ja Philip Morris International.

Loe veel - Uudised

Üles