Kontakteeru meiega

Palgalõhe ei näita vähenemise märke

Majandus.ee: Palgalõhe ei vähene. Foto: Rawpixel
Sooline palgalõhe ei näita vähenemise märke. Foto: Rawpixel

Statistika

Palgalõhe ei näita vähenemise märke

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9% väiksem kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Keskmine brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 2017. aasta oktoobrikuu andmetel naistöötajatel 6,26 eurot ning meestöötajatel 7,91 eurot. 2016. aastaga võrreldes suurenes brutotunnitasu nii nais- kui ka meestöötajatel 3,7%. Kui aastatel 2014–2016 suurenes naistöötajate brutotunnitasu kiiremini kui meestöötajate brutotunnitasu, mis on ka palgalõhe (mees- ja naistöötajate tunnitasude erinevuse) vähenemise peamine põhjus, siis 2017. aastal oli brutotunnitasu kasv võrdne.

Finantssektoris ja teadusmaailmas palgalõhe suureneb

Sooline palgalõhe suurenes 2016. aastaga võrreldes kõige rohkem finants- ja kindlustustegevuses (5,2 protsendipunkti), veonduses ja laonduses (5,1 protsendipunkti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (4,2 protsendipunkti). Palgalõhe vähenes aastaga kõige enam muudes teenindavates tegevustes (6,7 protsendipunkti) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel (6,6 protsendipunkti). 2017. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (38,2%), kus võrreldes eelnenud aastaga suurenes meestöötajate brutotunnitasu, kuid naistöötajate brutotunnitasu jäi suhteliselt samale tasemele. Viimase viie aasta jooksul on sooline palgalõhe kõige enam vähenenud muudes teenindavates tegevustes ja hariduses ning suurenenud tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.

Finants- ja kindlustustegevusele järgnesid palgalõhe suuruselt mäetööstus (31,1%), kaubandus (28,1%), töötlev tööstus (28,0%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (27,9%). Kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal (5,9%), veonduses ja laonduses (5,1%) ning muudes teenindavates tegevustes (1,1%).

Lõhe pole avalikus sektoris sugugi väiksem

Kui võrrelda avalikku sektorit (riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused ja äriühingud) ja erasektorit (Eesti ja välismaa eraõiguslikule isikule kuuluvad ettevõtted), siis oli palgalõhe nii avalikus kui ka erasektoris samal tasemel – vastavalt 22,4% ja 22,0%.

Kui vaadata palgalõhe esinemist omaniku liigi järgi, siis on nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes palgalõhe väiksem kui Eesti või välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Nii oli see ka eelnenud aastatel. 2017. aastal oli palgalõhe riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 18,4%, kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 12,2%. Samal ajal oli Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes palgalõhe 19,2% ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 30,8%.

2017. aastal oli maakonniti kõige suurem palgalõhe Ida-Viru maakonnas (27,9%), järgnesid Järva (25,6%), Hiiu (25,3%) ja Võru (24,0%) maakond. Kõige väiksem oli sooline palgalõhe Saare (11,3%), Põlva (12,9%), Lääne-Viru (14,3%) ja Rapla (15,0%) maakonnas.

Andmestikku kogutakse juba 1994. aastast

Statistikaamet on palgalõhet arvutanud alates 1994. aastast. 2017. aastal oli valimis ligi 12 300 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Sooline palgalõhe arvutatakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe raames arvutatud keskmine brutotunnipalk on arvestatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta.

Statistikaameti ja Eurostati avaldatud soolise palgalõhe arvutuse aluseks olev üldkogum on erinev. Kuigi Eurostat saab andmed liikmesriikide statistikaametitelt, siis jätab Eurostat avaldatud palgalõhest välja alla 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala palgatöötajate töötasud. Eurostati arvestuse järgi on Eesti sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim (2016. aastal 25,3%). Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe, kus on arvesse võetud kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad, oli Eestis 2016. aastal 20,9%.

Kliki, et kommenteerida

Kommenteeri!

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Loe veel - Statistika

Üles