Kontakteeru meiega

Statistikaamet kavatseb ettevõtjate elu kergemaks teha

Uudised

Statistikaamet kavatseb ettevõtjate elu kergemaks teha

Statistikaamet plaanib vähendada bürokraatiat ja ehitada riigi andmeteenus üles nii, et ettevõtjad ei peaks enam korduvalt samu andmeid esitama ja need oleksid kõigile ühes kohas kättesaadavad.

Statistikaameti juhi Marti Mägi sõnul on ettevõtete aruandluskoormust vähendatud igal aastal, kuid nüüd on kavas rida meetmeid, mis peaks ettevõtjate elu oluliselt lihtsamaks tegema. Alanud on kampaania, mille käigus kutsutakse ettevõtjaid teatama, kui nende käest on küsitud andmeid, mida nad on juba viimase 12 kuu jooksul riigile esitanud. Edaspidi topeltkorjet ei tohiks toimuda. Eesmärgiks on seatud, et Eesti Statistikaamet on aastaks 2022 Euroopa efektiivseim ja innovaatilisim usaldusväärse ja tarbijasõbraliku statistika tootja. Praegu on olukord, kus erinevad registrid korjavad samu andmeid ja see on ettevõtjaile, aga ka kogu riigile suureks koormaks.

Statistikaamet peab andma teavet kõigi ühiskonna nähtuste kohta ehk nii keskkonna kui majanduse, sotsiaalelu ja rahvastiku kohta. „Küsimus on, kuidas seda teha veelgi kiiremini ja paremini. Selleks palume, et meile antaks lihtsalt ja selgelt väga värskeid, mitte paari kuu taguseid andmeid. Tahame, et inimesed saaksid vastuseid küsimustele, mis on Eesti keskmine palk, kui mitu inimest läks eelmine kuu Valka ja nii edasi,” selgitas Mägi. Ta lisas, et soovib, et saadud andmed oleks sellise usaldusväärsusega, et nende põhjal saaks langetada teadmuspõhiseid otsuseid.

Kõike seda tahab amet teha ilma halduskoormust tõstmata, vastupidi – seda on plaanis langetada nii avalikus kui erasektoris. Eeskuju on statistikaamet saanud seejuures viie riigi – Uus-Meremaa, Kanada, Soome, Hollandi ja Suurbritannia kogemusest.

Samas peavad Statistikaametist saadud andmed olema kõrge kvaliteediga. Eesmärgiks on seatud vastata 48 tunni jooksul mistahes küsimusele, mille kohta on riigis andmed olemas.

Ühekordse korje kõrval on oluline ka, et saadud andmed oleksid ka mitmekordselt kasutatavad. Lähima aasta jooksul töötatakse koostöös justiits- ja majandusministeeriumiga välja selged andmehalduse põhimõtted ja vajalikud seadusmuudatused. Kuna kõik riigi andmed on varustatud metainformatsiooniga ehk neile on antud kindel semiootiline tähendus, siis on võimalik neid ka lihtsalt otsida ja analüüsida.

Mägi tõi näite, et kui näiteks paigutatakse 20 miljonit eurot rahva tervisesse, siis peab olema võimalik näha, kas vastavad näitajad ka paremaks läksid ja kui palju. See peaks olema nähtav nii avaliku huvi esindajatele kui ka igale eraisikule. Minnakse üle personaliseeritud infojagamisele, nii et inimene saab statistikaameti süsteemis sisse logida panga või maksuameti peale ja öelda, mis on tema huvid. Nii saavad ka näiteks ajakirjanikud tutvuda neid huvitava valdkonna näitajatega, ilma et peaks suurtes baasides ringi tuulama. Andmed ilmuvad visualiseeritud kujul ja neid on võimalik ka alla laadida.

Praegu teevad paljud inimesed erinevates ministeeriumides ja ametkondades igaüks oma analüüse või graafikuid. Seega peaks uus süsteem võimaldama ka riigiasutuste halduskoormust vähendada. Näiteks peaks tulevikus saama kiiresti vastuseid küsimustele, kus Eesti osas on vaja transporti või sotsiaalhoolekandesse panustada, milliseid piirkondi ähvardab üleujutus või milliseid toetusi kuhu oleks vaja eraldada. Andmete tarbijaiks oleme me kõik – tavainimestest teadlasteni välja.

Eraldi on kavas tähelepanu pöörata ettevõtjaid puudutavatele andmetele, mis võimaldaks muu hulgas võrrelda oma sektori keskmisi näitajaid teiste sektorite omadega. Pole võimatu, et statistikaameti nimigi tulevikus andmeagentuuriks muutub.

Ettevõtete arv kasvab Eestis aastas 10-15 tuhande võrra. Kokku on Eestis 120 tuhat ettevõtet. Statistikaameti valim, kellelt andmeid kogutakse, on viimastel aastatel püsinud 40 tuhande juures, mis on ligikaudu kolmandik. Amet on võtnud endale nüüd eesmärgiks vähendada igal aastal 10 protsendi võrra aega, mis ettevõtjail kulub andmete esitamiseks. Selleks otsitakse teisi teabeallikaid, kust usaldusväärseid andmeid saada. Näiteks töötatakse täna selle nimel, et saada ettevõtete energiatarbe kohta andmeid Eleringilt, nii et ettevõtted ei peaks neid enam esitama. Või teine näide – vabade töökohtade kohta saab suures osas andmeid tööportaalidest. Ka kontserdikorraldajailt pole vaja enam külastajate arvu ja teisi andmeid küsida, sest seda saab teha veebi kammides.

Kliki, et kommenteerida

Pead postituse lugemiseks olema sisse logitud Logi sisse

Kommenteeri!

Loe veel - Uudised

Üles