Kontakteeru meiega

Sunddividendide eelnõu sattus terava kriitika alla

Maris Lauri. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES/SCANPIX
Maris Lauri hinnangul paistab kogu lugu halvasti välja, sest ettepanek on ühe firma omanikeringi nägu ja surve seda läbi suruda tuntav. FOTO: SANDER ILVEST/POSTIMEES/SCANPIX

Uudised

Sunddividendide eelnõu sattus terava kriitika alla

Äriseadustiku muutmise seaduseelnõu, mis annaks muu hulgas väikeaktsionäridele õiguse otsustada, kas äriühing jagab dividende või mitte, on sattunud majandusinimeste ja ka paljude poliitikute terava kriitika alla.

Kui lugeda eelnõu seletuskirja, saab aru, et sellega tahetakse anda väikeaktsionärile rohkem õigusi, mis on ju eesmärgina igati tervitatav. Seda toetavad ka mõned õiguseksperdid. Näiteks ütles Advokaadibüroo COBALT juhtivpartner Jaanus Mody Äripäevale, et kui sooviks on majanduskeskkonda arendada, siis on väikeaktsionäride õiguste tagamine määrava tähtsusega. “Suuraktsionäride positsioon on arusaadav, kuid turg ei arene, kui sellel on vaid ühe omanikuga seltsid. Investeerimiskliima ei parane, kui usaldus ei suurene. Ka suuraktsionäridel on oluline kindlus mängureeglites, mitte aga oht riskida kohtu võimaliku praktikaga,“ märkis ta.

Üks eelnõule alla kirjutanutest, sotsiaaldemokraat Tanel Talve, kes on avaldanud valmisolekut ettevõtlusministriks hakata, on samuti seda meelt, et probleem on olemas ja väikeosanikud vajavad kaitset. Samas on ta seda meelt, et eelnõu on veel toores ja selle erinevaid aspekte tuleb põhjalikult kaaluda. „Kas need sunddividendid just kõige õigem lahendus on, selles ma väga kindel ei ole,” lausub ta ja lisab, et pole veel teemaga kuigi põhjalikult tutvuda jõudnud, kuid kavatseb seda kindlasti teha. Sunddividendide maksmist tasuks Talve sõnul kaaluda siis, kui on kindlad tõendid, et et ettevõte ei soovi kasumit väikeaktsionäridega jagada ning see on kavas investeeringute realt välja kantida. Ta tõdeb seejuures, et selle tõestamine võib olla keeruline.

Maris Lauri: see on jõulise sotsialismi näide

Majandusteadlasest riigikogu liige Maris Lauri ütleb, et reformierakond mingil juhul seda eelnõu ei toeta. „Uskumatu, et sellise ideega üldse keegi välja tuli, et sundida omanikku dividende maksma,” leiab ta. Lauri sõnul võib aru saada, et omanike vahel võib mõnikord must kass läbi joosta, aga konflikt tuleb siis lahendada teisel viisil, näiteks läbirääkimiste teel ja vajadusel kaasata ka kõrvalt sõltumatuid eksperte.

Ta võrdleb aktsionäride ringi abieluga – kui ikka kuidagi läbi ei saa, tuleb lahku minna, sest jõuga oma tahtmist peale surudes saavad suhted ainult halvemaks minna. Juba firma asutamisel peavad aktsionärid mõtlema, kuidas vastuolusid lahendada ja see tuleb ka põhikirja sisse panna. Eriarvamuste korral tuleb maha istuda ja arutada, kuidas edasi minna. Sellist jõulist sotsialismi, mida kõnealusele eelnõule alla kirjutanud toetada soovivad, majandusteadlane igal juhul ei poolda.

Lauri ei usu, et mõningate sotside ja EKRE liikmete algatus oli niisama katse tähelepanu võita, sest muudatusettepanekut seadusse niisama tegema ei hakata. „Loodan, et see ei lähe läbi. Ka mina arvan, et väikeaktsionäride huvid pole ehk praegu kõige paremini kaitstud, aga selline lahendus küll õige ei ole,” märgib ta. Kogu lugu paistab tema hinnangul halvasti välja, sest ettepanek on ühe firma omanikeringi nägu ja surve seda läbi suruda tuntav.

Savisaar eelnõus lahendust ei näe

Keskerakondlasest riigikogu majanduskomisjoni liige Erki Savisaar teatab, et Keskerakonna fraktsioon ei ole ettepanekut jõudnud veel arutada. „Soovime enne järelduste tegemist tutvuda erinevate huvigruppide arvamuste ja ettepanekutega. Kõigi osapooltega teemat arutades saab lõpptulemus ka kõiki rahuldav ja ärikliimat võimalikult soodustav,” selgitab ta.

Küsimusele, mis ta ise asjast arvab, vastab Savisaar: „Kui suuraktsionärid võtavad ettevõttest dividende ja jätavad sealjuures väikeaktsionäridele dividendid maksmata, siis see on kahtlemata probleem ja riivab väikeaktsionäride õiglustunnet. Samas ma ei näe menetlusse antud eelnõus lahendust sellele probleemile. Arutame seda küsimust erinevate huvigruppidega ja ehk õnnestub leida lahendus, mis mõjub ettevõtluskeskkonnale positiivselt ja suurendab kõigi aktsionäride õiglustunnet.”

Sotsiaaldemokraatlik erakond pole veel asja arutanud

Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Jaanus Marrandi ei pea kõnealuse eelnõu seostamist oma erakonnaga ega ka nende riigikogu fraktsiooniga õigeks, sest erakond pole seda tema sõnul üldse arutanud, rääkimata heaks kiitmisest. „Mina isiklikult seda kindlasti ei toeta, arvan, et see on väga rumal eelnõu. Kui see peaks jõustuma, siis muudaks see põhimõtteliselt kogu Eesti ärikeskkonda ja vastavat seadustikku. Seni on kogu ärimaastik üles ehitatud investeeringute kaasamisele ja sellele, et kasum pannakse ettevõtlusse tagasi. Meil on vaja hädasti konkurentsivõimet suurendada ja selleks peavad ettevõtted investeerima tehnoloogiatesse ja tuleb parandada ka palgatingimusi, et inimesed Eestist ära ei läheks. Peame konkurentsis arenenud riikidega järgmisele tasemele tõusma,” selgitab ta.

Põhimõte, et kogu kasum tuleb välja võtta ja dividendidest keeldumisel peaks olema kolme neljandiku häälte toetus, pole tema hinnangul jätkusuutlik ja on põhimõtteliselt vale lähenemine. „On teada, et meie ettevõtted ei ole ülekapitaliseeritud. Selline mõte võiks tekkida ehk näiteks Šveitsis, kus ettevõtjatel raha üle jääb, aga mitte meil, Eestis. Meil on vaja investeerida ja see on nii ettevõtjate kui töötajate ehk kogu Eesti majanduse huvides,” lisab poliitik. Väikeaktsionäre see ka tema sõnul kuidagi ei kaitse. „See on nagu kirvega vale ukse maha lõhkumine, kui hiljem selgub, et selles korteris, kuhu tegelikult minna taheti, oli veel ka võti mati all,” toob ta paralleeli.

Marrandi sõnul vajab ehk väikeaktsionäride puhul reguleerimist info kättesaadavus või ka näiteks tülide lahendamine, nagu BLRT juhtumi puhul, kus omanikud tülli läksid, aga selleks ei pea kogu ärimaastikku pea peale pöörama. Eriti kummaliseks peab ta klauslit, mille järgi võiks dividende maksta isegi jaotamata kasumi arvelt, mis tähendab, et kui ettevõttel selleks raha ei ole, peaks ta hakkama oma vara müüma. Selline eelnõu ei kõlba tema sõnul mitte kuhugi ja ta usub, et selle said koostada ainult praktilisest ettevõtlusest väga kaugel seisvad inimesed. Kui mõned riigikogu liikmed on dokumendile alla kirjutanud selle sisusse süüvimata, siis on see Marrandi sõnul äärmiselt kahetsusväärne ja näitab saadikute majandusalaste teadmiste taset.

EKRE korrigeeris oma seisukohta

EKRE majandusprogrammi toimkonna juhi Endel Oja sõnul jõudsid parlamendifraktsiooni palvel äriseadustiku muutmise eelnõud analüüsinud toimkonna liikmed seisukohale, et väljapakutud kujul ei ole võimalik seaduseelnõud heaks kiita.

Samas tõdes EKRE majandusprogrammi toimkond, et reaalselt eksisteerib väikeaktsionäride kaitse vajadus juhul, kui börsiettevõte otsustab börsilt lahkuda ja kuni 9 protsenti ettevõttest omavad aktsionärid ei saa oma aktsiatega enam vabalt kaubelda. „Selleks puhuks on vaja välja töötada regulatsioon, mis tagaks neile väärilise tasu aktsiate müügil. Paraku Liisa Oviiri poolt initsieeritud seaduseelnõu sekkub valimatult Eesti ettevõtluskeskkonda, ei lahenda ülalmainitud probleemi, vaid tekitab hoopis hulgaliselt uusi. Seaduse antud kujul vastuvõtmisel halveneb väikeettevõtete usaldusväärsus, töökindlus ja finantseerimisvõimekus,” seisab EKRE juhatusele ja riigikogu fraktsioonile saadetud kirjas.

Järgnevalt on esile toodud negatiivsed aspektid, mis kaasneksid kõne all oleva seaduse täna pakutud kujul vastuvõtmisega:

  1. Osaühingule sunddividendi kohustuse kehtestamine ei arvesta tehtud investeeringute ja käibevahenditega. Täna kasutavad väikeettevõtted arvestuslikku kasumit jätkusuutlikkuseks ja see tähendab, et reeglina on kõik vabad vahendid investeeritud või kasutusel käibevahenditena. Silmas tuleb pidada, et kogu Euroopa Liidus on väikeettevõtete juurdepääs soodsatele krediitidele piiratud. Eestis on probleem eriti terav, kuna väikeettevõtete osanikelt nõutakse isiklikku käendust, mis kaotab ära sisuliselt piiratud vastutuse mõiste ettevõtluses. Seega kasutatakse ära kõik võimalikud ettevõtte rahalised vahendid äriühingu jätkusuutlikkuse tagamiseks, et mitte olla sõltuvad krediidiasutustest. Silmas tuleb pidada ka seda, et kui kõik rahalised vahendid on kasutuses, siis krediidiasutus dividendide maksmiseks krediiti ei anna. Samuti käibevahenditena kasutuses oleva raha dividendide väljamaksmisel krediidiasutus suure tõenäosusega keeldub käibekrediidi eraldamisest.
  2. Bilansis olev jaotamata kasum loetakse ettevõtte omakapitali hulka. Omakapitali suuruse põhjal otsustab krediidiasutus, kui palju ta saab ettevõttele laenu anda. Laenulepingutesse pannakse kirja, milline peab olema omakapitali ja laenukapitali suhe. Kui sundkorras tuleb välja maksta dividendid, siis omakapitali tase langeb ja võib vabalt juhtuda, et ettevõte ei täida enam laenulepingus määratud kovenante ning on sunnitud ka pangale osa laenu tagasi maksma. Selline asi võib aga ettevõtte lihtsasti muuta maksejõuetuks, millega satuvad ohtu töökohad ning muutub krediidiasutuste motivatsioon ettevõtjatele raha laenata, mis seab küsimärgi alla nende edasise eksistentsi, mis omakorda vähendab ühiskonnas käibel olevat raha ringlust ning avaldab negatiivset mõju kogu riigi majanduskeskkonnale.
  3. Jaotamata kasum ettevõtte aruandes ei tähenda, et ettevõttel oleks selles mahus raha. Jaotamata kasum tuleb ettevõtte kasumiaruandest, mis on tekkepõhine. Kui ettevõte on investeerinud kogu teenitud kasumi põhivarasse, siis võib olla jaotamata kasumit ka miljard, aga ettevõtte kontodel raha pole. Seega tuleb vaadata bilansi esimest rida, kust on näha, palju oli ettevõtte bilansi koostamise hetkel raha kassas ja arvetel.
  4. Küsitavaks muutub ettevõtete tegevuse pikaajaline planeerimine ja optsioonide instrumendi kasutamine. Täna on Eestis tavapärane, et äriühingutes, mis välismaiste investorite omanduses, on tegevjuhtkonnale optsiooniga eraldatud vähemusosalus ca 30 protsenti. Uus seadus seaks sellise praktika kahtluse alla ja ei motiveeriks ei omanikke ega tegevjuhtkonda.

„Käesoleva väikeaktsionäride seaduse eelnõu ainukene tegelik motiiv riigi seisukohast, kui Kovalenkode (BLRT aktsionärid – S.N.) lobi kõrvale jätta, oleks riigikassa sundtäitmine väikefirmade rahakoti arvelt. Nimelt kaasneks dividendide välja maksmise sundkohustuse kehtestamisega ka kohustus maksta tulumaksu ja nüüd juba topelt. Kuid see lahendus ei ole vastutustundlik ega jätkusuutlik, sest peale esimese vooru sunddividendide välja maksmist läheksid paljud ettevõtted pankrotti,” selgitab majandusteadlane Endel Oja.

Oja sõnul on toimkond saanud tagasisidet Riigikogu EKRE fraktsiooni juhilt Martin Helmelt, mille kohaselt EKRE korrigeerib oma mõnede liikmete esialgselt pooldavat seisukohta eelnimetatud seaduselnõu suhtes ja peab vajalikuks järgmiste eelnõude ettevalmistamise faasis erakonna vastavate toimkondade ekspertide eelnevat ärakuulamist.

Suuraktsionär: kõik saavad võrdselt

Tallinki suuraktsionär Toivo Ninnas ütleb, et kuni laevafirma omanikel oli vaja firmat arendada ja näiteks uusi laevu osta, siis ka dividende välja ei makstud, kuid viimastel aastatel on seda tehtud ja kõik on võrdselt teenitust tulu saanud. Kolm senti ühe aktsia kohta – seda on kõik ühtviisi saanud ja seda peab Ninnas heaks tootluseks, sest pangad nii palju hoiuseintresse ei maksa. Suur- ja väikeaktsionäride huvide konflikt seisneb tema sõnul selles, et ühed peavad silmas pikaajalisi eesmärke, teised tahavad raha kohe välja võtma hakata.

Ninnase sõnul saab ka aktsionärid kahte lehte lüüa. Ühed ostavad aktsiaid teadmisega, et firma on püsiv ja kannatavad need aastad ära, kui dividende ei maksta, teised ei malda oodata ja tahavad kiiresti oma raha kätte saada. „Dividendide jaotamise üle otsustamine peab käima vastavalt sellele raha hulgale, mis aktsionärid on ettevõttesse paigutanud. Teisiti teha oleks puhas rumalus. Me ei saa tänapäeval taastada Eestis mingit kolhoosikorda, et kõik kümme tuhat väikeaktsionäri otsustavad suuraktsionäride eest. See paneks igasuguse arengu seisma ja lõpuks viiks selleni, et väikeaktsionäre polegi kellelgi vaja,” selgitab kauaaegne laevafirma juht ja suuromanik.

Võimalike tülide kohta aktsionäride vahel, kes palju aastaid koos ettevõtet juhtinud, ütleb Ninnas, et on kurb, kui vanad sõbrad raha pärast tülli kisuvad. Lahkuminek pole tema sõnul sellisel puhul enamasti siiski kuigi lihtne, eriti kui väikeaktsionärid küllalt suured on ja neile näiteks 40 protsenti ettevõtte aktsiapakist kuulub.

Valitsus ei toeta

Neljapäeval tegi valitsus otsuse kõnealust eelnõu mitte toetada. Valitsuse istungi päevakorrapunkt number üks sunddividendide eelnõu kohta arvamuse andmine arvati päevakorrast välja, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Peagi riigikogust lahkuva sotsiaaldemokraadi Liisa Oviiri algatatud muuhulgas ettevõtetele sunddivendid kehtestava eelnõu vastu on kolm ministeeriumi. «Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku 22 rahvasaadiku esitatud eelnõud mitte toetada,» seisis valitsuse päevakorras, kust selgus veel, et eelnõud ei toeta ka rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Äriseadustiku muutmise eelnõule on alla kirjutanud: Liisa Oviir, Enn Meri, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Heljo Pikhof, Oudekki Loone, Andres Herkel, Heimar Lenk, Marika Tuus-Laul, Krista Aru, Monika Haukanõmm, Hardi Vomer, Hannes Hanso, Artur Talvik, Henn Põlluaas, Rainer Vakra, Jaak Madison, Uno Kaskpeit, Barbi Pilvre, Inara Luigas, Tanel Talve, Marianne Mikko.

Loe veel - Uudised

Üles