Kontakteeru meiega

Toyota, Volkswagen ja Škoda juhivad Eesti autoturgu

Škoda esindus. Foto: PM/Scanpix Baltics/SANDER ILVEST
Kui 2005. aastal oli Škoda eelistatuim automark vaid ühel protsendil, siis tänavu oli tulemuseks juba 25 protsenti. Foto: PM/Scanpix Baltics/SANDER ILVEST

Statistika

Toyota, Volkswagen ja Škoda juhivad Eesti autoturgu

Kantar Emori ja Kantar TNSi värske uuring tõestab, et Baltimaade automaitse on pärast majanduskriisi muutunud selgelt pragmaatilisemaks. Rahva lemmikuteks on Toyota, Volkswagen, Audi ja Škoda. Müügiargumendiks on nii vastupidavus kui ka hea järelteenindus, auto heitgaaside määr ostu aga palju ei mõjuta.

Kui kümmekond aastat tagasi, enne majanduskriisi, küsiti inimestelt, mis võiks olla nende järgmise auto margiks, mainiti sagedamini Saksa premium-marke. Praeguseks on lemmikute tipp märksa pragmaatilisem, selle on vallutanud kõikjal Balti riikides Volkswagen ning Toyota.

Kui Eesti autoomanikelt küsiti, milliste automarkide vahel nad kõige suurema tõenäosusega oma vajadusi ja elustiili arvestades valiku teeks, mainis ligi kolmandik Toyotat ja Volkswagenit, veerand Škodat. Lätis on eelistuste tipus Volkswagen (32%), järgnevad Toyota (26%) ja Audi (25%). Leedulaste lemmikud on pea võrdsete tulemustega Audi, Toyota ja Volkswagen. Keskmiselt kaalutakse uue auto valikul 2,5 margi vahel.

Škoda eelistus kasvanud ühest 25 protsendini

Kui Toyota, Volkswagen ja Audi on olnud potentsiaalses ostukorvis tugeval positsioonil läbi aegade, siis on mitmed margid teinud tõsist tööd autoostjate südamesse tee sillutamisel. Kui näiteks 2005. aastal mainis Škodat vaid üks protsent, siis seekord oli tulemuseks juba 25 protsenti.

Samuti on ühelt protsendilt kümne protsendi lähistele jõudnud Korea margid Kia ja Hyundai. Premium-markide osas on seekord aga tähelendu teinud kõigis Balti riikides uute mudelitega autoostjailt tunnustust pälvinud Volvo.

Nõrgeneva trendiga jäävad aga silma mitmed Jaapani margid nagu Honda, Mazda, Subaru ja Nissan, mille poolehoidjate ring on pisut kahanenud teistest kahvatuma uute mudelite valiku tõttu turul.

Lojaalsus oluliselt kasvanud

„Aastatuhande alguses olid Baltikumi autoostjad uuele märksa enam avatud kui praegu ja erinevate markidega eksperimenteeriti rohkem,“ märkis Kantar Emori juhtekspert Triinu Ojala. „Nüüdseks on autoomanike lojaalsus oluliselt kasvanud. Sama margi juurde jäämist kaalub 68 protsenti vastanuist.“ Lojaalsem klientuur on markidel, kes on suutnud suurepärase järelteeninduse või autode vastupidavusega tagada oma klientidele muretuma elu.

Just esinduste võrk ja nende töö on tugevuseks Toyota, Škoda ja Volkswageni puhul. Škoda on kõigis Balti riikides saavutanud madalaimate ülalpidamiskuludega margi maine ning kannule jõudmas Toyotale, mis seni naudib kõige enam oma hinda väärt oleva automargi staatust. Volvo puhul tuuakse lisaks klassikalisele turvalisuse etaloni staatusele esile ka kvaliteeti ja vastupidavust.

Muidugi on marke, mille juurde jäädakse tänu emotsionaalsele sidemele, mis pakuvad teistest enam sõidurõõmu ning aitavad kaasa ka autoomaniku kuvandi loomisele: Honda, Subaru, Audi, BMW, Mercedes-Benz.

Mainega seotud müüdid visad kaduma

Automarkide maineprofiili paluti vastajail hinnata kümnepalliskaalal, seda läbi 14 erineva vaatenurga. Ka nendes edetabelites on markidel kõigis Balti riikides üsna sarnane positsioon, kuid need näitavad ka mitmeid müüte, mis on rahva seas visad kaduma. Tipus on loomulikult premium-margid Audi juhtimisel. Nn tavamarkidest on esirinnas kõikjal kõige sagedamini Toyota.

Kõige tublimad maineprofiili parandajad on aga Korea margid, Eestis eriti Kia. Et tegu ei ole pelgalt näilise kuvandi loomisega, kinnitab fakt, et Korea markidele on otsustanud truuks jääda üle kolmveerandi nende praegustest omanikest. Küll aga on põhjust muretsemiseks Prantsuse päritolu markidel ning Dacial, kes hoolimata soodsamast hinnakuvandist ei suuda teenida kõrgemaid hindepalle muudel teemadel.

Diisel kaotamas hübriididele

Kantar Emor ja Kantar TNSi partnerid küsisid kõigis kolmes Balti riigis ka elanike eelistusi nende tulevase auto kütuseliigi kohta. 42 protsenti eestlastest soovib soetada bensiinitoitel auto, suurem osa ehk 44% lätlastest ja 31 protsenti leedulastest eelistaks endiselt diiselmootorit. Samas on diiselmootori eelistajate osakaal eeskätt Leedus ja Eestis tugevalt langemas, asendudes hübriidajamiga autode huvilistega, mille ostu kaaluks vastavalt 29 protsenti ja 22 protsenti, Lätis oli hübriidihuvilisi vaid 16 protsenti vastanuist.

Huvi elektriautode vastu on endiselt tagasihoidlik ja üllatuseks on see Eestis Balti riikidest madalaim – kolm protsenti. Küllap pärsib praegust ostuhuvi samavõrd helde toetusskeemi puudumine kui oli aastail 2013-2014, mis samas võimaldas elektriauto olemust teadvustada kogu Eestis. Lätis on huvi nelja protsendi tasemel, leedulastest kaalub elektri abil sõitva jõuvankri soetamist tulevikus koguni 12 protsenti. Leedus oleks aga eelistatud Euroopa päritolu margid, kuivõrd puudub sõltuvus Jaapani standardiga kiirlaadijate võrgust.

Volkswageni saasteskandaal juba unustatud

Uuring tõi esile ka selle, et saasteemissiooni näitajad pole endiselt Balti riikide autoostjaile kuigivõrd tähtis argument. Kui eelmises uuringus sai Volkswagen oma vitsad kätte just madala keskkonnasõbralikkuse reitinguga, siis seekord oli CO2 skandaal unustatud ning Volkswagen ülekaalukalt populaarseim valik diiselmootori huviliste seas. Ka hübriid- ja elektriautode huvilistele läheb eeskätt korda nende säästlikum ülalpidamine ning tehniline uuenduslikkus. Keskkonnasõbralikkuse poolest on esirinnas Lexus, Toyota ning Volvo.

Kliki, et kommenteerida

Pead postituse lugemiseks olema sisse logitud Logi sisse

Kommenteeri!

Loe veel - Statistika

Üles