Kontakteeru meiega

Vetamet: mesilaste paremaks kaitseks tuleb ka üksainus mesila registreerida

Mesilased, mee tootmine. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS
Registreerimata mesitarusid ohustab mesiniku teadmatus taimekaitsevahendite pritsimisest. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Uudised

Vetamet: mesilaste paremaks kaitseks tuleb ka üksainus mesila registreerida

Ka üksainus mesila tuleb registreerida, teatas Veterinaar- ja Toiduamet täna. Mesitarude registreerimine on vajalik nii taudide tõkestamiseks kui ka mesilaste kaitsmiseks pestitsiidide eest.

Mesindus on üha populaarsem tegevusala, millega tegeletakse nii oma tarbeks kui turustamise eesmärgil. Ometi puudub paljudel inimestel teadmine, et isegi ühe mesitaru pidamisega kaasneb kohustus see tegevus registreerida. Mainitud nõue on kehtestatud vajadusest, et mesilastel esinevate taudide korral oleks võimalik rakendada ühtseid tõrjemeetmeid ning ära hoida haiguse edasine levik. Kui taudistunud piirkonnas asub mesila, kelle olemasolust pole järelevalveametnikel andmeid, võib tauditõrjel tehtud töö registeeritud mesilatega osutuda nullilähedaseks, kuna hoolimatu mesinik levitab enda teadmata taudi edasi.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonnajuhataja Harles Kaupi sõnul jätavad paljud hobimesinikud mesila registreerimata teadmatusest. “Ka ühe taru puhul lasub mesinikul registreerimise kohustus, mis kaitseb kõigi mesindusega tegelevate inimeste huve,” märgib ta.

Mesilaste kaitseks pestitsiidide eest

Registrisse kantud mesilate asukohad on ka põllupidajatele avalikult kättesaadavad. Vastavalt põllumajandusministri määrusele peab taimekaitsevahendi kasutaja teavitama kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kes on oma mesila olemasolust teada andnud ja kelle mesilaspered asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.

“Teades kavandatavatest taimekaitsetöödest saab mesinik jälgida taimekaitsetööde ajal oma mesilaste tegevust ja vajadusel võtta kasutusele ettevaatusabinõud,” lisab Kaup. Registreerimata mesilate puhul põllumeestel vastavasisuline info teabe edastamiseks puudub. Nõnda seavad need mesindusega tegelevad inimesed tarudes olevad mesilased ise ohtu.

Kontroll kord kolme aasta jooksul

Kaup on kokku puutunud ka hirmuga, mille kohaselt hakkavad mesila registreerimise järgselt aset leidma ametnike sagedased visiidid. “Sellisel kartusel pole kindlasti alust. On tõsi, et Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud kontrollivad kõiki tegutsevaid mesilaid, kuid neid viiakse läbi mõistlikkuse piires. Täna kehtiva korra alusel külastatakse mesilaid valdavalt üks kord kolme aasta jooksul.”

Mesilasperede kaardistamine hõlbustab mesinike, Põllumajandusameti, PRIA ja Veterinaar- ja Toiduameti omavahelist koostööd. “Mesila asukoht ja mesiniku andmed registris aitavad mesilasperesid paremini kaitsta kõigi võimalike ohtude eest,” rõhutab Kaup protsessi olulisust.

Loe veel - Uudised

Üles